Öine tähesadu: geminiidide saju tipphetk videos ({{commentsTotal}})

{{1513158240000 | amCalendar}}
Geminiid.
Geminiid. Autor/allikas: jeffsmallwood/Creative Commons

Täna öösel oli geminiidide meteoorivoolu kõrghetk. Kuna Eesti kohal oli kella 2.00–4.00 taevas pilves, sai seda jälgida ERR Novaatori vahendusel otseülekandes Kanaari saarte taevast.

Geminiidid on tähelepanuväärsed mitmes mõttes. Tegu on perioodi kõige tihedama tähevooluga. Samuti on tegu ühega kahest tähesajust, mille taga on regulaarselt Päikesesüsteemi siseosa külastava komeedi asemel asteroidi lagunemisel tekkinud rusupilv.

Maa atmosfääri sattuvad osakesed on seetõttu tavapärasest suuremad ja raskemad. Osakesed liiguvad sellest lähtuvalt ka aeglasemalt, mistõttu on näha nende jäetavaid valgusjälgi kauem, kuid need on umbes poole kahvatumad kui näiteks perseiidide omad.

Ideaaltingimustel ja täiesti tumeda taeva korral võib silmata tunnis vähemalt 75, parimal juhul 120 meteoori. Käesoleval aastal langeb meteoorivoolu tipphetk kokku vanakuuga. Kaaslasest on nähtav vaid umbes 20 protsenti, mis hõlbustab ka kahvatumate meteooride nägemist. Linnavalgusest saastunud taeva all elades 50.

Paraku katab ilmateenistuse andmetel 13. detsembri öösel suuremat osa Eestist pilvkate. ERR Novaatoris on võimalik jälgida robotteleskoopteenuse Slooh otseülekannet Kanaari saartel asuvast observatooriumist kella 4.00 ja 9.30 vahel.

Meteoorisadu hakkab märgatavalt tihenema kohaliku aja järgi kella 22 paiku õhtul. Kõige kõrgemal taevalaotusel asub meteoorivoolu radiant kell 2.00. Pilk tasub pöörata põhjakaarde. Seejuures tasub meeles pidada, et silmal kulub ööpimedusega kohanemiseks kuni 30 minutit ja ka muidu kõige paremas vaatluspaigas võib tulla meteoorivoolus ette enam kui viie minuti pikkuseid katkestusi.

Geminiidide radiandi asukoht saju tipphetke ajal. Autor: Rahvuvaheline Meteoori Organisatsioon

Geminiide nähti esimest korda 1800. aastatel. Tähesadu seostatakse asteroidiga 3200 Phaeton. Seejuures muutuv saju kõrghetke täpne aeg Jupiteri gravitatsioonivälja tõttu.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: