Oktoobripöörde sündmuste mõtestamisel tuleb vaadata laiemat ajajoont. 1917. aasta sügisel toimunud sündmustele eelnes pöördeliste sündmuste ahel, millele bolševikud võimule tulles joone alla tõmbasid. Vikerraadio saate “Müstline Venemaa” 20 eetriaastale pühendatud arutelus osalenud ajaloolased tõdesid, et bolševike Oktoobrirevolutsioonile tekitati pinnas üheksa kuud varem märtsis, mil vana kalendri järgi toimus Veebruarirevolutsioon.

Käesoleva 1917. aasta sündmustele keskenduva ülevaate vahele on pikitud temaatilised väljavõtted ajaloolasete David Vseviovi, Toomas Hiio ja Jaak Valge arutelust. Lisaks saab kuulata saadet täismahus järele.

Eelmäng

1917. aasta algab Petrogradis närviliselt. Enam kui 140 000 Venemaa töölist kuulutavad vana kalendri järgi 9. jaanuaril välja streigi, millega mälestatakse 1905. aasta Verisel Pühapäeval tollal veel Peterburis toimunud rahumeelsete protestide vägivaldset mahasurumist, mille käigus hukkus ligikaudu tuhat inimest. 

Vseviov: tsaariajastu ei saanud jätkuda

Peterburg nimetatakse esimese maailmasõja alguses Petrogradiks, kuna Vene impeeriumi pealinna nimi tulenes vaenlase keeleruumist ehk oli liialt saksapärane. Ka teised Saksa dünastiatega seotud Euroopa kuningakojad kaugenesid oma juurtest. Nii muutsid esimese maailmasõja käigus paljud Briti ülikud oma dünastia nimed inglisepärasemaks.

Veebruar

Mälestusstreik ei lõppe nii pea ning kuu hiljem ehk veebruaris keeldub tööpostile asumast endiselt 100 000 inimest. Samal ajal vaevleb impeerium majandusraskustes, kuna 1914. aastal alanud sõda on kestnud juba kolm aastat ja selle käigus on kasvanud riigivõlg ähvardas ajada riigi pankrotti. Venemaa tööstused olid vallandanud palju inimesi, mistõttu oli inimeste elatustase äärmiselt madal, kuid massilise laenamise tõttu tekkinud inflatsioon ajas toidu- ja küttehinnad lakke. 

Valge: Venemaa oli demograafiline püssirohutünn

Nii seisid inimesed tunde tänavatel oodates leiba, mida jagati ratsioonide alusel. Esimesena tõstavad vana kalendri järgi 23. veebruaril pead naisliikumised, kes nõudsid toitu, rahu ja valimisõigust. Mõne päevaga levivad protestid üle Petrogradi. Meeleavalduste põhiliseks vihaobjektiks on tsaari käpardlik riigijuhtimine, mis on jätnud rahva vaesusesse virelema.

Kaheksa päeva pärast naisprotestijate tänavale tulekut sunnitakse tsaar Nikolai II troonist loobuma. Tsaaritrooni pakutakse Nikolai vennale Mihhailile, kuid viimane keeldub võimust ning lõpetab oma otsusega Romanovite dünastia 300 aastat kestnud võimu Venemaal. 

Revolutsioon kaevikutes

Tsaaririigi kukkumisega võimule tulnud valitsuse positsioon on endiselt nõrk. Suurvürst Georgi Lvovi juhitud valitsus ei suuda kiiremas korras lahendada majandusmuresid ja veebruari sündmustest hoolimata plaanib ajutine valitsus jätkata riiki painavas esimese maailmasõjas osalemist. 

Välisminister Pavel Milukov kinnitab seda aprillis liitlastele saadetud telegrammis. Ministri sõnum lekib avalikkuse ette ning rahu sooviv rahvas koguneb taas meeleavaldustele. Samal kuul jõuab Venemaale tagasi Šveitsis pagenduses viibinud Lenin, kes peab Petrogradi saabudes raudteejaamas kõne, mille jutupunktid panevad aluse Lenini “aprilliteesidele”. Enamlaste liidri kõne langeb viljakale pinnasele, kuna ta lubab “imperialistliku” sõja lõppu, maade ümberjagamist talupoegadele ja toitu nälgivatele massidele. 

Ajaloolased: rindele mindi innukalt, kuid sõdurid pettusid kiiresti

Mais sõjaministriks nimetatud Aleksander Kerenski, aga jätkab juunis pealetungi Austria-Ungari vägedele. Juuni pealetung tänapäeval Poola ja Ukraina vahel jaotatud Galiitsia piirkonnas algab esimesel päeval edukalt, kuid varsti jõuavad revolutsioonilised meeleolud kaevikusse. 

Veebruarirevolutsiooni tuules loodud rahva komiteedesse kuuluvad sõdurid keelduvad ohvitseride käskusid täitmast, mistõttu lahkuvad osad sõdurid rindelt lootuses osaleda bolševike lubatud maade ümberjaotamisel. Neli päeva pärast pealetungi algust kukub Kerenski sõjaline manööver kokku ja Saksa ning Austria-Ungari vägede vasturünnaku käigus hukkub 60 000 sõdurit. 

Enamlased koguvad hoogu

Juulikuus jätkuvad Petrogradis spontaansed sõdurite ja tööliste valitsusvastased mässud, kus nõutakse valitsusvahetust ja vasakpoolset võimu. Lvovi juhitud valitsus variseb kokku ning peaministri ametisse asub siiani sõjaministri ametit pidanud Kerenski. Uus peaminister tajub bolševikes ohtu, mistõttu ründavad võimud bolševike ajalehe “Pravda” toimetust, arreteerivad mitmeid liikumise juhte ja sunnivad Lenini põranda alla. 

Kerenski nimetab võimule tulles Venemaa sõjaväe ülemjuhatajaks kindral Lavr Kornilovi, kes aga mõni kuu hiljem augustis nõuab valitsuse tagasiastumist ja võimu allutamist sõjaväe diktaadile. Valitsus Kornilovi diktaadile ei allu ja Kerenski tagandab mõne kuu ametis olnud ülemjuhataja. Kornilov aga käsib sellegipoolest vägedel Petrogradi rünnata.

Vseviov: 1917. aasta sündmusi juhtis ajastuvaim

Läheneva lahingute kartuses sõlmib liberaalne Kerenski bolševikega kokkuleppe. Mõne päevaga koondab Punakaart Petrogradi kaitsele 25 000 sõdurit, keda peaministri käsul relvastatakse Petrogradi arsenalist. Samas verine vastasseis jääb ära, kuna Kornilovi väed keelduvad Petrogradi ründamast, Kornilov paigutatakse koduaresti ja Kerenski võtab vägede juhtimise üle.

Teisalt tekitab peaminister bolševikele tee võimule: punakaardi loomisel koguvad enamlased veelgi enam populaarsust, nende võitlejad relvastatakse sõjaväele kuuluvate relvadega ja kokkulepe bolševikega hävitab mõõdukate sotsialistide ning liberaalide koalitsiooni tõsiseltvõetavuse. 

Vana kalendri järgi septembri alguses kuulutavad streigi välja 700 000 raudteetöölist ning valitsus otsustab vanglast vabastada juulis arreteeritud enamlaste juhid. Septembri keskel Venemaa demokraatliku vabariigi välja kuulutanud peaminister Kerenski proovib enamlastega läbirääkida, kuid bolševike esindajad jalutavad kohtumiselt välja. 

Oktoober 

Kätte jõuab bolševike jaoks tähtis kuu oktoober. 10. kuupäeval teatab enamlaste keskkomitee, et “relvastatud ülestõus on vältimatu” ja sellega seoses luuakse sõja-revolutsioonikomitee, mis hakkab pööret juhtima. Esimeste nädalate jooksul võtavad bolševikud enda kontrolli alla Talvepalee ning loovad uue seadusandluse. Pöördelised sündmused toimuvad seejuures ilma igasuguse vastuhakuta keskvõimu poolt, vaid oktoobri teises pooles leiavad aset nädala kestvad kokkupõrked Moskvas. 

26. oktoobril kuulutab Lenin välja enamlaste võimu, millega kaasnevad kohe erinevad seadusemuudatused. Keelustatakse eraomand ja maa jagatakse “võrdselt” vaevlevate talupoegade vahel. Lisaks sellele annab enamlaste valitsus käsu lõpetada sõjategevus rindel. Töölistele kehtestatakse kaheksatunnine tööpäev ja miinimumpalk. Ühtlasi keelustatakse riigis surmanuhtlus.

Valge: Eesti iseseisvus ei põhine oktoobripöördel

27. oktoobril keelustab enamlaste valitsus “kodanliku” ajakirjanduse ja pressile seatakse tsensuur. Kuigi novembri alguses toimuvad põhiseadusliku kogu valimised, koguvad enamlased ainult neljandiku valijate häältest. Valimistel võidutsevad mõõdukamad sotsialistlikud liikumised. Samas, kui põhiseaduslik kogu proovib 1918. aasta jaanuaris koguneda, ajavad enamlased selle laiali. 

1918. aastal kinnistavad bolševikud oma võimu vägivallaga. Riigis võetakse vastu esimene põhiseadus, mis andis võrdsed õigused meestele ja naistele, kuid valitsus hakkab terroriseerima eelmise režiimi ajal võimul olnuid. Tsaaripere tapetakse juulis Jekaterinburgis ja sügisel toimuvad kulakute vastased pogrommid.

Kätte oli jõudnud uus ajastu: kasutusele võeti gregoriaani kalender ja nüüd juba uue kalendri järgi 8. märtsil kogunenud Sotsiaaldemokraatliku tööpartei kongressil nimetavad enamlased poliitilise jõu ümber Venemaa Kommunistlikuks parteiks, mis püsib Venemaal võimul kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni 1991. aastal.

*Sündmuste kirjelduse allikana on kasutatud Briti raamatukogu materjale.

Novembris sai David Vseviovi autorisaade “Müstiline Venemaa” 20 aastaseks. Lisaks sellele möödus 7. novembril sada aastat Petrogradi sündmustest, millele kommunistid on omistanud Suure sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni nime.

Seetõttu korraldas Vikerraadio märgilisel 7. kuupäeval saatesarja juubeli puhul vestlusringi, kus ajaloolased David Vseviov, Toomas Hiio ja Jaak Valge arutlesid 1917. aasta novembri alul Petrogradis toimunud sündmuste teemal.

ERR.ee avaldab arutelu ainetel kaks lugu, esimeses tehakse ülevaade 1917. aasta sündmustest ja 26. novembril avaldame arutelul kõlanud publikuküsimuste kokkuvõtte.