Probleem oli olemas. Äsja oli valitud ameeriklastele vales rüplemise tagajärjel uus president ja sama tehnoloogiaga ähvardati rikkuda Saksamaa demokraatlikku valimisprotsessi. Ilmselt polnud selles seadusealgatuses peituvast vihjest valede teadete väljajuurimisel kasu. Vahepealne olukord on muutunud sedavõrd tõsiseks, et riik otsustas seadustada hoopiski reegli, mille järgi on karistus koguni 50 miljonit eurot.

Angela Merkeli valitsus hääletas uue seaduse poolt, mille järgi peab sotsiaalse meedia keskkonna tarnija hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama või blokeerima sellele juurdepääsu. Keelatud sisuks on vihakõne ja muu kriminaalne informatsioon. Ehk nagu tõdes justiitsminister Heiko Maas, internetis peab käituma sama ontlikult nagu tänaval.

Seadusega oli kiire lähenevate valimiste tõttu ja maailmas kasvavale üldisele poliitilisele pinevusele. Lisaks saabus Saksamaale lühikese aja jooksul elama umbes miljon pagulast, kelle kaasamine ühiskonda on objektiivselt probleemirikas. Sellises taustsüsteemis võib lõppeda inimeste provotseerimine tahtlikult väära või moonutatud informatsiooniga rahutustega, ohustada kodanikke ja riigi kui terviku julgeolekut. Rääkimata valimistulemuste mõjutamise riskist.

Seadusel on poliitiline mõõde, kuivõrd populistliku, parempoolse ja immigratsiooni vastustava liikumise Alternative für Deutschland ehk AfD sõnavõtud ja nende poolt hääletajate sotsiaalmeedia sõnumid on sagedasti sallimatud ja viha külvavad. Seega võimaldaks uus seadus populistide ja radikaalide sõnumivoogu vaigistada. Rahustada ühtlasi riigis valitsevaid meeleolusid ja kainestada paiguti pööraseks muutvat sotsiaalse meedia inforuumi.

Tehniliselt saaks suure trahvi meediat pidav ettevõte ja sellele lisanduks viie miljoni euro suurune trahv firmat esindavale kohalikule kontorile. Karistusaknaid on kaks. Üks on juba mainitud 24 tunni periood pärast vastava teate saamist. See puudutab üheselt mõistetavat pahatahtlikku valet või kriminaalse sisuga materjali kõrvaldamist või blokeerimist. Olukordades, mille sisu sobimatuks määratlemisel esineb vaieldavusi, võimaldatakse asjaolude klaarimiseks seitsme päeva pikkune periood. Kõikidel juhtudel kohustab teenusepakkuja informeerima kaebuse esitanud osapoolt ettevõetud sammude osas.

Varasema statistika põhjal on Facebook nõustunud eemaldama 39 protsenti ebasobivaks määratletud sisust. Twitteri puhul on sama näitaja kõigest üks protsent. Seega on olukorra parandamiseks potentsiaali. Arvatavalt mobiliseerib karm trahv võitlema valega kõiki osapooli.

Esialgu toimub võitlus faasis, mis kuulutaks heameelega kogu seaduse valeks. Sõnavabaduse eest seisjad näevad ohtu väljendusvabadusele. Näiteks kuidas eristada irooniat või sarkasmi reaalsest pahasoovlikkusest. Seda teadmata hakkavad inimesed rakendama hirmust toituvat enesetsensuuri. Nähtus, mis toob kannatusrohke ajalooga riigis esile külmavärinaid. Lisaks kardetakse, et trahvi hirmus asuvad sotsiaalmeedia platvormi pakkujad kustutama eos kasutajate sisu, sest parem on olukordi ennetada. See tähendab, et tsensori rolli võtab enda kanda teenusepakkuja.

Viimane võib olla liiga agar ja hirmunud, mis kahjustab samuti demokraatiat. Tegemist oleks omamoodi erapolitseiga, kes kardab samal ajal riiki ja eelistab vägivallatseda selle kodanike kallal.

Seadus ootab kinnitamist parlamendi ehk Bundestagi poolt.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.