Kuidas tekkis kukkurkuradeid laastav haigus?
Kukkurkuradite näokasvaja levib tavatu moel vähirakud kanduvad edasi lähikontaktil paaritumise ajal ning loomadevahelises võitluses. Molekulaarbioloogid otsivad pentsikule vähivormile iseloomulikke mutatsioone, et luua vaktsiin seni nakatumata loomade päästmiseks.
Inglismaal asuva Sangeri instituudi teadlane Elizabeth Murchison uuris 69 kukkurkuradilt kogutud kasvajaproove. Ta avastas, et vähki tekitav mutatsioon tekkis 16 aastat tagasi ühel Tasmaania idarannikul elanud emasel loomal.
Too nakatas hammustades liigikaaslasi ning praeguseks on kukkurkuradite arvukus osades asurkondades kahanenud 80 protsenti.
Murchison nimetas esimese vähki kandnud looma surematuks kuradiks - kuigi loom ise on surnud, elavad tema vähirakud kogu Tasmaania saarel edasi.
Uurijal õnnestus kindlaks teha, kuidas kasvaja tekkis ja levima hakkas. See lubab ennustada, kuidas haigus käitub uutes piirkondades.
"Nüüd on teada, milline mutatsioon kasvaja tekitas ning hakkame otsima võimalusi vaktsiini loomiseks," selgitas uurija. Ka on vaja selgitada, miks on haigus Tasmaania loodeosas leebem. Tegemist võib olla kergema vähivormiga või on sealsete kukkurkuradite organism vastupidavam.
Huvitaval kombel muudab näovähk kukkurkuradite immuunsüsteemi geenide avaldumist. Seetõttu ei tunne nakatunud loomade keha arenevaid kasvajaid ära ning lubab neil kasvada piiramatult.
Mõned bioloogid peavad seda sugulusristumise tagajärjel tekkinud keha kaitsesüsteemi nõrkuseks.
Siiski näitavad nahasiirikutega tehtud katsed, et kukkurkuradite immuunrakud tunnevad teiselt isendilt pärinevad koed ära ning ründavad neid.
Kuigi praegune uurimistöö keskendub vaid kukkurkuradile, aitab see valmis olla selleks puhuks, kui kunagi peaks samasugune haigus tabama inimesi. Seni on nakkusliku levikut kirjeldatud veel ühe kasvaja koerte suguelundite vähi puhul.Toimetaja: Piret Pappel