Mehed vs naised - kas me ajud töötavad tõesti erinevalt? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Kas tõesti vastab tõele, et meeste ja naiste ajud töötavad pisut erinevalt? "Heureka" eelviimane saade vastab küsimusele testide ja analüüsidega.

Ka sel nädalal saab osaleda auhinnalises vaatajamängus, kui vastate küsimusele "Heureka" lehel ERR Novaatoris.

Aga milliseid fakte saab kinnitada teadus?

"Heureka" uurib, kas on tõsi, et mehed on vähemjutukad kui naised. Saates tehakse mitu katset, nii selle kohta, kes paremini sõnu selgitada oskavad, kui ka täpsuse ja detailide meeldejätmise osas.

Äsjaavaldatud teadustöö põhjal saab aga öelda, et mehi ja naisi võrreldes edastavad sama kõnekiiruse juures mehed rohkem informatsiooni. Siiski pole põhjust arvata, et see, mis sugu inimene on, mõjutaks informatsiooni edastamise võimet.

Selle asemel pakub Browni ülikooli professori Ureil Cohen Priva hüpoteesi, et naised kalduvad rohkem hoolima sellest, et kuulaja saaks aru, millest ta räägib. Sama on näidanud ka teised uuringud: naised arvestavad rohkem vestluspartneriga ja teevad dialoogi käigus tagasisidehäälitsusi, näiteks “mhmh”, et väljendada teise mõistmist.

Soost ja jutukusest hoolimata aga on selge, et info edastamise puhul ei ole vahet, kas rääkija vuristab jutu või kõneleb pikaldaselt. Kiiresti rääkijad kasutavad tavalisemaid sõnu ja lihtsamat lauseehitust, samas kui aeglasemalt rääkijad kasutavad haruldasemaid, ootamatumaid sõnu ning keerukamaid väljendeid.

"Heureka" tegi tänavaküsitluse ja uuris tallinlastelt, mis on tüüpilised arusaamad meeste ja naiste mõttemaailma erinevustest. Pakuti, et mehed on ikka ratsionaalsemad ja rohkem probleemilahendusele keskendunud, naised aga lähtuvad suhtluses emotsioonidest.

Sageli eeldatakse ka, et ruumilisusega seotud ülesannete lahendamise edukus kaldub meeste kasuks, kuna just mehed on evolutsiooni käigus pidanud läbima pikki vahemaasid saakloomi jälitades ja uusi toitumisvõimalusi otsides. Seetõttu on ruumimälu kodupiirkonda naasmiseks meestel märksa olulisem kui järglaste eest hoolitseval emal.

Isaste paremat ruumitaju ongi seni enamjaolt märgatud just imetajate puhul. Üllatavalt selgus aga tihastega tehtud katses, et just emased on nutikamad peidetud toidu leidmisel.

Aga millest võib olla tingitud taoline märkimisväärne sugudevaheline erinevus? Vastus võib peituda sotsiaalses hierarhias – isased asuvad emastes kõrgemal, mis tagab neile ligipääsu parimatele toitumiskohtadele. Kui vaadelda toidumajade juures toimuvat, siis saavad just isased rasvatihased esimestena jaole ning emased ootavad kannatlikult oma järge. Seepärast on emastel kasulik hoida silmad lahti, panna tähele teiste liikide käitumist ning jätta meelde nende soetatud toiduvarude asukohad, et neid siis segamatult tühjendada.

Vaata ka: "Heureka" tõestab, et me ei armu mitte südamega, vaid ajuga.

Meeste ja naiste ajud töötavad tõepoolest erinevalt, selgitab "Heureka". See saab selgeks, kui vaadata, kuidas toimub aju poolkeradevaheline neuronite suhtlus.  

Saates selgub, et aju töö mõjutab ka lõpuks seda, miks naised ja mehed erinevalt suhelda oskavad. Muide, aju erinevus ajendab eri sugupooli ka teisi erinevalt vaatama.

Antoine Coutrot Londoni Queen Mary ülikoolist ja ta kolleegid näitasid ligi 500 vabatahtlikule arvutiekraanilt näitlejate nägusid ja mõõtsid erilise seadmega, kuidas nende silmad liikusid. Vabatahtlikel paluti seejuures ka öelda, kui pikalt neil on mugav ekraanil nähtava näoga omalt poolt silmsidet hoida.

Selgus, et naised vaatlesid rohkem näo vasakut poolt ja ka vasakut silma, kuid seejuures uurisid tervet nägu hoolikamalt kui mehed. Sugude erinevus oli nii suur, et teadlased suutsid puhtalt silmade liikumise järgi näovaataja sugu õigesti ära arvata 80 protsendil juhtudest.

Teadlased arvavad, et samad soopõhised erinevused, mis väljenduvad erisuguses näovaatlusviisis, võivad avalduda ka näiteks filmi vaadates või ka autojuhina liiklust jälgides.

Järgmisel nädalal on eetris "Heureka" viimane osa. Kõiki saateid saab järele vaadata ETV2 lehelt ja lisamaterjali leiab ERR Novaatori lehelt.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: