Üks teemasid, millega uurimisgrupp tegeleb, on arvutile inimeste emotsioonide tuvastamise õpetamine. Selleks salvestatakse suuri andmebaase, milles talletatakse infot inimeste näolihaste liikumise, kehaasendi, liigutuste ja hääle kohta. Infot analüüsitakse, et tuvastada kombinatsioonid, mis erinevaid emotsioone iseloomustavad. Emotsioonide tuvastamine võib aidata tuvastada näiteks ärevust või depressiooni ning vastavate tundemärkide ilmnemisel ennetavalt tegutseda.

''Kommertslikum lahendus võimaldab muidugi ettevõtetel turundada vastavalt kliendi emotsioonile seda, mis talle rohkem meeldib. Samuti võimaldab see meil modelleerida emotsioone tehislikult ning neid virtuaalmaailmas taasluua,'' selgitas TÜ intelligentse arvutinägemise töörühma liige Lembit Valgma Vikerraadio rubriigis ''Nutikas''.

Virtuaalreaalsuse võimalusi saab hõlpsalt kasutada näiteks haridussüsteemis, olgu teemaks ajalootunni või anatoomia teemade näitlikustamine. ''See toob paljude valdkondade võimalused odavamalt ja igale poole kätte,'' rääkis Valgma.

Värav virtuaalmaailma
2014. aastal 3D-printimise teenuse pakkumisega alustanud WolfPrint 3D OÜ on tänaseks seadnud oma peamiseks tegevussuunaks täisautomaatsete 3D-skannerite arendamise. ''Need võimaldavad inimesi skaneerida, et neid siis saadud andmetega virtuaalreaalsusesse panna ja ehitada selle ümber igasugu rakendusi,'' rääkis Haver Järveoja Wolfprint3D OÜ-st.

Just selle skanneri arendamiseks alustas ettevõte hiljuti koostööd Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi intelligentse masinnägemise teemaga tegeleva töörühmaga.

Teenuse rakendusvõimalused on Järveoja sõnul praegu seotud ennekõike meelelahutusmaailmaga. Näiteks tutvustas hiljuti Facebook virtuaalreaalsuse platvormi. ''Oli ka näha, et inimesed näevad seal praegu välja nagu multifilmitegelased. Selleks, et ka virtuaalses sotsiaalmeedias oma näoga esineda ongi ainuke viis 3D-skaneerimine,'' rääkis Järveoja.

Ettevõte on seadnud skanneri tasuta kasutamiseks üles ka näiteks soome Heureka teaduskeskusesse, kus soovijad saavad endast avatare luua, ühitada need virtuaalse astronaudiga ja asuda seejärel virtuaalse ilmaruumi avarusi uurima. Samal tehnoloogial põhinevaid võimalusi pakutakse ka Eesti Rahva Muuseumi püsiekspositsiooni külastajale.