Näiteks ei pea käesoleva aasta sügisest Soome lapsed enam keel suunurgas tähti paberile sirgeldama, kuna riigi jaoks piisab kirjaoskusest, kui sõnad saab kokku sõrmega klahve toksates. Tähed peavad selgeks saama, aga neid ei pea oskama ilusa käekirjaga paberile kirjutada.

Soome kooli jõudis kursiivis kirjutamise oskuse loobumise idee suhteliselt hilja. USA-s loobuti uues inglise keele põhioskuste standardis käekirja nõudest juba 2010. aastal. Kirjatehnika õpetamist otseselt ära ei keelatud. Seda lihtsalt ei nõutud. Nõudmise puudumisest piisab praktilise elu mõjutamiseks. Hiljuti oli alles kõigest viis osariiki, milles käsitsi kirjutamist veel õpetati.

Traditsioonilise õppeaine ja oskuse kadumine polariseeris inimesi. Pooldajad rõhutasid küll abioskusele juhtudel, kui pole elektrit, räägiti käe ja silma koordinatsiooni harjutuste kasulikust mõjust, mainiti sotsiaalset intiimust, mida sõna otseses mõttes inimese poolt meisterdatud tekst lugejale vahendab, mõnede uuringute põhjal leidis toetust, et käsitsi konspekti kirjutamine on õppimise sisukohast efektiivsem, kui arvutiga märkmete tegemine jne.

Vastaseid segas peamiselt konflikt kaasaegsete võimaluste ühildamise ja koolis õpetatava vähe kasutatava, kuid suhteliselt ressursikuluka kirjatehnika õpetamise vahel. Pooli valimata on niigi selge kumb võidab. Pealegi on hariduses rahateema alati trumpav kaart.

Järelikult võib kursiivis kirjutamise praktikas unustada. Kui jätta, siis märgistamaks vanamoodsaid, või pakkumaks seltskonnale lõbu kui keegi püüab midagi salvrätikule kritseldada. Järelikult on viimane aeg end kokku võtta, vältimaks sildistamist taunitava ja pikatoimelisena ning end sõrmede vahel hoitava pulgaga kirjutamisest vabaks harjutada.

Kardetavalt oleme Eestimaal oma võimaluse juba korra maha maganud ja nüüd jääme ilma järgmisest eesrindliku sammu tegemise šansist. Õigel ajal kursiivis kirjutamisest loobumisega oleksime teeninud rahvusvahelise meedia tähelepanu. See olnuks vajalik taktikaline samm järgmise edumeelsusega seotud kuvandit toetava sammu tarvis. Selleks olnuks kursiivis kirjutamise õpetamise koolidesse tagasi toomine.

Vähemalt USA-s on kursiiv koolidesse tagasi tulemas. Kirjutamise temaatikast võib saada uus ja popp meedia vestluste sisu. Suvel otsustasid Louisiana osariigi juhid seaduse jõul sundida kõik riigikoolide lapsed alates kolmandast kuni kaheteistkümnenda klassini käekirja harjutama. Louisiana on rahvaarvult 25-s USA osariik ehk keskmine tegija. Sarnase otsuse seadustas aasta varem naabruses asuv Arkansase osariik.

Meie kaugelt rannalt vaadates ei paista kumbki neist osariikidest erilisena ja juhtunu võiks pidada aeg-ajalt populaarsust saavutava tagurluse võiduks. Kuid kursiivitreeningud on koolides kohustuslikuks teinud ka Räniorgu hõlmav California, presidendivalimistel olulise kaaluga Florida, siis suur Texas ja veel kokku kümme osariiki.

Vanemad inimesed kasutavad mõnikord hoiatavat ja õpetavat ähvardust, et asjade tegeliku väärtuse jaoks peab sellest esmalt ilma jääma. Sama paistab töötavat ka selles juhtumis. USA-s hakkasid paljud hariduse viljadega vahetult kokku puutuvad osapooled märkama, et noored ei suutnud lugeda suurt osa ajaloolistest tekstidest, kuna need olid kursiivis.

Võrreldes ainult klaviatuuril kirjutamist õppinud lastega kasutavad käekirja oskajad kirjalikult väljendades rohkem sõnu ja loovad teksti kiiremini. Seda võib pidada oluliseks oskuseks igasuguses intellektuaalses tegevuses, sealhulgas programmeerimises. Tänu ülesannete lahendamise ja innovatsiooniga seotud vajadustele kasvavad püüded arendada inimestes loomingulisust ja kreatiivsust, mis on omakorda seotud käsitsi kirjutatust sündiva esteetika ja personaalsusega.

Ühe leidliku ideena võiksimegi nüüd esimestena maailmas välja hõigata, et meie ei ole vahepeal käsitsi kirjutamisest loobunud. Seda mitte tulenevalt aeglusest, vaid tarkusest!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.