Teaduse ja ettevõtluse lõimimine nõuab lisatööd mõlemalt poolelt
Eesti teadlased peaksid rohkem mõtlema oma avastuste ellurakendamise peale, teisalt peaksid ka ettevõtjad julgemalt meie teadlaste poole pöörduma, tõdes Eesti teadusagentuur täna toimuva teaduspoliitika arutelu eel.
Tallinna tehnikaülikooli kuratooriumi liige, Swedbank Eesti juhatuse esimees Robert Kitt nentis, et praegu tegutsevad teadlased oma maailmas ja ettevõtjad oma maailmas. Teaduse rahastamises on Eesti ettevõtete finantsuuringuid vähe.
''Me ei ole mõtestanud teadust kui majanduse kasvu mootorit just selles kontekstis, et teadus ei loo mitte ainult kõrgetehnoloogilisi töökohti, vaid loob väga palju erinevaid töökohti. Me peaks lähendame jõuliselt rakendusteaduse ja ettevõtluse struktuure. Kui me suudaks üles ehitada väärtusahelaid, kus meil on ühes otsas eesti teadlaste loodud patendid ja teises otsas on ettevõtjad, kes leiavad võimaluse nende kommertsialiseerimiseks, siis jääks põhimõtteliselt kogu väärtusahelast saadav tulu Eestisse,'' leidis Kitt.
Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel ütles, et lihtsaid lahendusi ei ole. Näiteks on lõhe selle vahel, mis valdkondades meil teadust tehakse ja mis valdkondades tegutsevad ettevõtjad.
''Kui vaatame, missugustes valdkondades on meie teadus tugev ja teiselt poolt kus on meie ekspordikulud, millistest sektoritest need tulevad, siis mõnevõrra on need pingeread ümber pööratud,'' laiendas Koppel.
Aktsiaseltsi Kodumaja kogemus kinnitab Koppeli juttu. Kuigi puidupõhised tooted moodustavad 16 protsenti Eesti koguekspordist, ei ole Eestis Kodumajale vajalikku kompetentsi tuleohutuse alal. Kodumaja arendusdirektor Elar Vilt.
''Meil ei ole vastavaid tulelaboreid Eestis olemaski. Kui me tahame teha tuleteste, et kontrollida oma väljapakutud konstruktsiooni lahendusi, siis me oleme käinud Rootsis ja Soomes testimas,'' tõi mees näite.
Mitu aastat kestnud palkade tõus on viinud selleni, et ärimudelid muutuvad ja see paneb ettevõtjaid rohkem ka teaduse ja uuenduslike patentide poole vaatama, ütles Robert Kitt.
''Ma olen kindlasti selle vastu, et peaks hüppama üle oma varju ja hakkama iga hinna eest teadust kaasama. Ettevõte kaasab ikkagi patendi, lihtsaim näide on mingisugune kõrgtehnoloogiline tootmisliin siis, kui tasuvusarvutused näitavad, et see tasub ära. Me olem hetkel seoses palgatõusuga sellises faasis, kus ettevõtted vaatavad järjest rohkem ringi, millised on võimalused, kuidas kaasata,'' lisas Kitt.
Ka teadlased peaksid tema sõnul rohkem mõtlema, kuidas oma loomingut nii-öelda kommertsialiseerida.
Kodumaja arendusdirektori Elar Vildi sõnul peab ka ettevõtja ise aktiivne olema ja teadlaste poole pöörduma. Tema sõnul on viimasel ajal oluliselt paranenud ka teadusalase info kättesaadavus. Sel kevadel avasid kuus Eesti avalik-õiguslikku ülikooli ettevõtluskoostööplatvormi Adapter
''Interneti keskkonnas on võimalik ettevõtetel väga kiiresti saada kontakti ülikoolidega. Ma ütleks, et esimene suur samm selles suhtes on juba astutud,'' märkis Vilt.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa