Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Eestis avatav värkvõrk võib aidata takistada metsavargust

Foto: jeferrb/Creative Commons

Erinevad seadmed ja rakendused suudavad andurite abil omavahel suhelda, et jälgida ning juhtida protsesse ja koguda andmeid. Seda nimetatakse asjade internetiks ehk värkvõrguks. Nii on näiteks võimalik anda märku, kui kuskil varastab keegi metsa.

IT- ja sideteenuste ettevõte Unitcom avab oktoobris Eesti esimese avaliku asjade interneti võrgu. Raadiosidelainel toimiv võrk võimaldab kasutada andureid, mille aku peab vastu kümme aastat ja kauemgi, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Asjade internet ehk värkvõrk on võrgustik tavalistest seadmetest, mis on varustatud sensoritega ning jagavad raadioside abil teavet enda töötamise kohta ning võtavad läbi võrgu vastu käske.

Oktoobris Eestis avanevat avalikku asjade interneti võrku NORAnet hakkab opereerima ettevõte Unitcom. Viimase tegevjuhi sõnul on sensorite ja võrgu üks võimalik kasutusvaldkond veenäitude kauglugemine.

Unitcom Eesti tegevjuht Peep Põldsam näitas andurit, mille võib panna veemõõtjale ning mis raadiosaatja abil edastab NORAneti abil veenäidu kommunaalettevõttele, kinnisvarahaldajale või korteriühistule.

Samuti annab andur märku, kui kuskil lõhkeb toru. Nii aitab värkvõrk avariile kiiremini reageerida.

Katab üle poole Eestist

Asjade interneti kasutusvaldkondi on nii palju, kui inimene suudab välja mõelda. Tervishoid, põllumajandus, tootmine, logistika ja transport – kõigis neis on võimalik leida uutele lahendustele kasutust.

Üks rakendus, mille ettepanek tehti NORAneti avalikkusele tutvustamise järel, pakkus lahenduse metsavarguste ärahoidmiseks. Seda saab väga lihtsalt NORAneti võrgus anduriga tagada, nentis Põldsam. Liikumisandurit päris igale puule ei kinnitata, kuid näiteks puuderühmale kinnitatuna peaks see aitama välistada metsavarguse.

NORAnet katab 55 protsenti Eesti territooriumist, hõlmates kõiki maakonnakeskusi.

Värkvõrk ja väljakutsed

Sel nädalal Eestit väisanud Microsofti asjade interneti vastutav tootejuht Mark Torr ütles, et asjade internetil on meie tulevikus äärmiselt suur roll mängida.

Seetõttu seisavad tema hinnangul ettevõtted silmitsi eetiliste valikutega, millises ulatuses ja mil viisil inimeste kohta kogutud andmeid võib kasutada.

“Näeme tulevikus aina rohkem targa linna lahendusi, tehnoloogia hakkab abistama arste otsuste tegemisel, näeme majanduste muundumist ja uute töökohtade loomist. Arvan, et asjade interneti mõju on tohutu,” rääkis Mark Torr.
Milliste eetiliste probleemidega me seisame asjade interneti tõttu silmitsi?

“Asjade internetist rääkides on ilmselgelt kõigil mõttes turvalisuse küsimus. Ettevõtete vaatest peame mõtlema ka sellele, kas meil on luba kasutada andmeid nii, nagu soovime. Eetilisest vaatenurgast peame olema kindlad, et inimesed on teadlikud, mida me andmetega teha soovime ning et nad kiidavad selle ka heaks.”

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: