Plasma on kuum gaas, mis juhib elektrit. Ilmselt kõige suurem plasmaga seotud projekt on esimene tuumasünteesi reaktor ITER, mida ehitatakse Prantsusmaale.

Kui panna kerged aatomituumad (nt vesinik) ühinema, siis tekib palju energiat, ent selleks on vaja kuumutada gaas umbes 100 miljoni kraadini. Nii kuuma ainet ei ole võimalik paigal hoida üheski anumas, sest kõik materjalid sulaksid, seega hoitakse plasmat paigal magnetvälja abil. Probleem on aga selles, et plasma ei püsi ideaalselt paigal, vaid pritsib aeg-ajalt vastu seadme seinu. Kuna aga tegu on väga suure seadmega, siis ei soovita seda avada, et teada saada, mis on seintega juhtunud.

Siin tuleb mängu laser-indutseeritud plasma spektroskoopia – laserkiir fokusseeritakse uuritavale proovile, kus tekib omakorda väike plasma, mille kiirguse järgi saab mõõta proovi koostist. Seejuures pole vaja vaja füüsilist ligipääsu reaktorisse, piisab kui läbi akna laserkiir sisse lasta ja läbi sama akna saab mõõta ka kiirgust.

Kuna ITERit alles ehitatakse, tegi Kaarel Piip katseid Hollandis, kus on võimalik mõjutada proove samasuguse plasmaga nagu suures reaktoris saab olema. Tulemused näitavad, et meetod on sobilik ITERi plasmaseadmete uurimiseks.

Kaarel Piip kaitseb oma doktoritööd 16. juunil.