Päeva korraldava TÜ arvutiteaduse instituudi turundus- ja kommunikatsioonispetsialisti Mari Krusteni sõnul on huvi IT-õppe vastu Tartu ülikoolis iga-aastaselt kasvanud. Samas näitab kümne aasta vastuvõtustatistika, et tüdrukute osakaal IT-õppesse astumisel on pigem langev. “Soovime teemapäevaga näidata, et IT-erialal saavad tüdrukud väga edukalt karjääri teha ning valitud esinejatega tõestada, et tööandjad hindavad TÜ laiapõhjalist ja praktilist IT-haridust,” ütles Krusten.

Probleem on tunnetatav ka tööturul, sest praegu moodustavad naised vaid 22 protsenti Eesti IKT töötajatest. Homsel teemapäeval toimuvat arutelu modereeriv Tartu ülikooli juhtimise lektor Eneli Kindsiko tõi välja, et naiste nappus IT-sektoris on tingitud tervest põhjuste puslest. Oma rolli mängivad müüdid – näiteks on küsitlustes osalenud abituriendid arvanud, et töö IT-maailmas tähendab pelgalt arvutite parandamist või abiliini teenindajaks olemist. Eksiarvamus on seegi, et näiteks Tartu ülikooli IT-erialale õppima asudes peaks juba eelnevalt oskama programmeerida.

Samuti on Kindsiko sõnul jätkuvalt päevakorral stereotüübid, mille kohaselt peetakse IT-valdkonnas tegutsejaid pigem kuivikuteks ja nohikuteks ning tehnilisi erialasid vaadatakse kui meeste pärusmaad. Taoliste, juba lasteaias ning koolis juurduvate soopõhiste stereotüüpide muutmise vajadust näeb ka tarkvarafirma Mooncascade tegevjuht Asko Seeba.

Tema kinnitusel ei ole tõendeid, mis näitaks, et naised oleks meestest kehvemad programmeerijad. “Teatud situatsioonides kirjutavad naised isegi paremini programmikoodi kui mehed,” ütles ühele USA-s tehtud uurimusele viitav Seeba. Samas on tema sõnul praegu ülikooli sisse astunud poistel tüdrukute ees edumaa, peamiselt seetõttu, et poisid on enamasti lapsena rohkem arvutiga mänginud ja proovinud näiteks häkkimist. “Tüdrukuid tuleks julgustada sarnaselt poistele tegelema juba koolieas tehniliste erialadega, et neil poleks ülikooli sisenedes ebavõrdne
stardiplatvorm,” lausus Seeba.

Lisaks eeltoodule on Kindsiko hinnangul problemaatiline ka meie koolides toimuv arvutiõpe, mis abiturientide küsitluse tulemusi vaadates on üsna nukras seisus. “Pigem kipub see jääma väga lihtsale tasemele: kuidas internetis toime tulla ning kuidas toimivad Word ja Excel, ent raskemaid asju oli näha vähem,” rääkis Kindsiko. Samas usub nii Kindsiko kui ka homsel teemapäeval enda õpikogemusi vahendav TÜ IT-magistrant Anett Saarik, et IT-baasoskusi on tuleviku tööturul järjest enam vaja ning infotehnoloogia tundmine ise on juba baasoskus.

Saariku hinnangul on IT-valdkond palju edasi arenenud, mis tähendab, et seal leiavad rakendust väga erineva taustaga inimesed: “Näiteks on tarvis kunstiinimesi, kes tegeleksid disainiga, ent samuti on vaja lingviste jne.” Kindsiko sõnul võib naiste eelistena antud sektoris välja tuua näiteks oskuse meestest paremini suhelda. Ka mõistavad naised sookaaslastest tarbijaskonna vajadusi tunduvalt paremini, mis võimaldab luua mõlemale soole sobivaid tehnilisi lahendusi ning lisaks aitaks naiste suurem hõivatus IT-sektoris vähendada ka palgalõhet.

Homme toimuva IT-päeva eesmärk on seega tutvustada tüdrukutele infotehnoloogia eriala kui potentsiaalset õppimise- ja karjäärivalikut. Samuti saavad osalejad sõbralikes ning turvalistes töötubades proovida programmeerimist ja robootika lahendusi. Töötubades saab tutvuda Python programmeerimiskeelega ning luua programmeeritava putuka Codebug’i peale LED-lambikestest mustreid.

Töötubasid juhendab arvutiteaduse instituudi informaatika didaktika assistent Tauno Palts koos tudengitega. MTÜ Robootika näitab, kuidas saab roboteid programmeerida oma soovi järgi käituma. Enda IT õppimise ja sektoris töötamise kogemustest räägivad Asko Seeba ettevõttest Mooncascade ning informaatika magistriõppe tudeng Anett Saarik.

Vaata ka homset päevakava ja registreeru siin.