100 sekundi video: Õigeusu ajaloost Eestis ({{commentsTotal}})

Kas teie teadsite, et üldiselt end usuleigeks pidavas Eestis kuulub kõige suurem hulk inimesi õigeusku? Aga kuidas on see meieni jõudnud ning milliseid põnevaid asjaolusid õigeusu kohta veel leidub? Sellest räägib äsja ilmunud õigeusuteemalise teaduskogumiku üks autoreid, Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorant Toomas Schvak.

Viimase rahvaloenduse andmetel on õigeusk Eesti kõige suurem uskkond. Õigeusklike arvukus tõuseb, luterlaste oma aga kahaneb. Täna tegutseb Eestis ajaloolistel põhjustel kõrvuti kaks õigeusu kirikut – Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik. Mõlemas kirikus on nii eesti kui vene keelt kõnelevaid inimesi. Õigeusklikke eestlasi on tänapäeval veidi üle 20 000, kuid nendegi hulk kasvab.

Õigeusk ei ole vene usk. Ajalooliselt on õigeusk pärit kreeka kultuuriruumist, Bütsantsist, kuigi Eestisse jõudis tõesti Venemaa kaudu. Öeldakse, et seda ei ole Eestis levitatud mõõga ja tulega, vaid rahumeelse misjoniga. Esimesena, juba keskajal jäi õigeusu mõjusfääri Setumaa ning seal on õigeusk eriti tihedalt põimunud inimeste argieluga.

Kirikuvahetusliikumise käigus 19. sajandil läksid paljud Lõuna- ja Lääne-Eesti elanikud õigeusku, kokku ligi viiendik elanikkonnast. Alates sellest ajast on õigeusklike osa rahvastikus olnud püsiv, muutunud on vaid nende rahvuslik kuuluvus – veel enne Teist maailmasõda oli enamik õigeusklikke eesti keelt kõnelevad inimesed. 20. sajand tõi meile ka esimesed eestlastest õigeusu pühakud, kellest tuntuim on enamlaste poolt 1919. aastal tapetud Tallinna piiskop Platon.

Õigeusk on Eesti ajaloo ja kultuuri lahutamatu osa. Paljud õigeusklikud on jätnud meie ajalukku kustumatu jälje, näiteks poliitik Konstantin Päts, kirjanik Karl Ristikivi, heliloojad Cyrillus Kreek ja Arvo Pärt.

Kogumik “Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri” koondab kaheksa artiklit õigeusu ajaloost ja tänapäevast, õigeusu erinevatest aspektidest Eestimaal.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: