''Kogu teaduse edasiviivaks jõuks on uudishimu ja ainult uudishimupõhises teadmisest võivad kasvada kõige suuremad tulemused. Kui paneme oma eesmärgi laia ja vägeva ja hakkame selle suunas liikuma, siis võibolla tulemus on ikkagi veel laiem ja vägevam, kui me kujutame ette,'' sõnas Lopp. Samuti märkis keemik, et teadus peab looma midagi uut ja olema usaldusväärne. Seejuures pole esmaseks kriteeriumiks tulemuste rakendatavus.

Lopp tõi välja, et Eestis saab vaatamata selle väiksusele tegeleda peaaegu kõigega, millega ülejäänud maailmas. ''Selles mõttes ärge arvake, et Teie teaduse kuidagi Eesti teadussüsteemi ei sobi, sobib küll. Kindlasti leiate te oma tegevusele partnereid või vähemalt lähedasi või hingesugulust,'' rõhutas professor.

Kui veel paarkümmend aastat võis tähele panna, et Eestis tehtavat teadust polnud maailmas näha just kõige paremini, siis nüüdseks on olukord muutunud. ''Iga Eestis ilmuv teadusartikkel on mõjukam kui maailmas keskmiselt. Sellele viidatakse rohkem kui maailmas keskmiselt harilikku teadusartiklit. See on tõeliselt suur saavutus,'' laiendas Lopp.