Eesti puistatakse teedele naatriumkloriidi ehk keedusoola ja kaltsiumkloriidi segu koos liivaga. ''Lumest tuleb vesi ja teedele moodustub lume ning vee segu, mis sisaldab naatriumioone, kaltsiumioone ja kloori ioone, mis hakkavad toimima teede lähistel ja kaugemal. Sisuliselt need soolad puistatakse keskkonda laiali ja hakkavad mingil määral looduses ringlema,'' sõnas dotsent. Ioonid kantakse nii autorataste kui ka jalatsitega mujale, nt garaažidesse, kauplustesse ja töökohtadele.

Kloriid on aga Põldme sõnul kõigi metallide korrosiooni kiirendaja. ''Oma korrosiooni kiirendava toime tugevuse poolest järgneb kloorile õhus ja vees olev hapnik. Vee, hapniku ja kloriidi koostoime ongi peamine tegur, mis paneb roostetama kõik tehnikas kasutatavad metallid. Autode korral on eeskätt tegemist süsinikterasega, alumiiniumi- ja ka tsingisulamitega,'' märkis keemik. Kõige suurema koormuse all on soolapritsemete tõttu autode põhi, rataste koopad ja autoküljed.

"Metallid korrodeeruvad vee juuresolekul elektrokeemiliselt. See tähendab, et metalli ja soola vesilahuse tilga juures hakkab toimuma keemilisest reaktsioonist tingitud elektrivooluring. Kui muudame vesilahuse paremaks elektrijuhiks, muutub ka reaktsioon kiiremaks. Reaktsiooni käigus oksüdeerib hapnik rauda ning lõpuks tekibki rooste," selgitas Tartu ülikooli keemia doktorant Ott Kekišev protsessi olemust.

Erinevalt Põldmest leiab Kekišev, et olulist abi poleks ka teistsuguste soolade, sh rasvhappesoolade kasutamisest – mida rohkem ioone, seda parem elektrijuhtivus.

Lisaks autokerele ja veeremile võivad kloriidid rikkuda jahutusvedeliku vahendusel ka mootori enda. ''Jahutuskontuuris on korrosiooni suhtes nõrgaks kohaks alumiiniumisulamid, millest on valmistatud mootoriplokk ja jahutusvedeliku pump. Klooridi toimest tingituna võivad enamikel juhtudel mootoriploki kaane sisse korrodeeruda sooned viisil nii, et jahutusvedeliku kontuurist satub vedelik mootori silindrisse. Selle esimeseks tundemärgiks on, et mootor hakkab töötama siis nagu aurumasin – summutist tuleb välja suur aurupilv,'' selgitas Põldme.

Dotsent tõi välja, et talvist korrosiooni kiirendavad sageli hoolsad autoomanikud, kes oma neljarattalise ööseks küttega garaaži ajavad. ''Mul on olemas soomlaste poolt eksperimentaalselt tehtud tabel, kus on diagrammina ära toodud korrosiooni kahjude korvamise maksumus olenevalt sellest, kus autot hoida. Kõige ebatervislikum autole ja rahakotile on hoida autot köetavas garaažis, eriti majaaluses garaažis, kus jätab lisaks selle soojusele soovida ka ventilatsioon,'' nentis dotsent.

Vaata videost, kuhu tuleks autot selle asemel ajada, kuidas auto korrosiooni ohvriks langemiseks aeglustada ja mida arvata galvaniseeritud autokeredest.

Kloriidid ei kahjusta otseselt vaid autosid, vaid ka teisi teede ja maanteede lähistel asuvaid metallist ehitisi, rajatisi ja teepiirdeid. Samuti lagundab teedele kantav sool kõiki poorseid materjale, Eesti kontekstis peamiselt paekivi, betooni ja silikaattelliseid.

''Kui naatriumi ja kloori ioone sisaldav vesi aurub, moodustuvad vee kuivamisjäägis naatriumkloriidi kristallid. Kui kristallid täidavad suurema osa pooridest ja pragudest ning seejärel sattub sinna jälle vesi mis mahuvad täpselt pragudesse ja pooridesse. Kui pinnale satub seejärel vesi, hakkavad kristallid siduma vett ja umbes 0,15 C kraadi juures tekivad kristallhüdraadid, millega kaasnevalt suureneb nende maht 2,3 korda,'' märkis dotsent.

Kui naatriumkloriidi kristallidele kasvamiseks tühja ruumi ei ole, tekib pooride ja pragude seintele surve,Pooride ja pragude seintele avaldatakse rõhku, mis võib olla sedavõrd suur, et hakkab materjali lõhkuma: paekivi, betoon ja tellised hakkavad murenema pragude ja pooride ümbruses.

''Praktikas on pilt näha niimoodi, et pealmised kihid hakkavad ära pudenema. Lisaks on halb see, kui betoonis on kasutatud täitematerjaliks paekivi, sest Eesti paekivid on vähem või rohkem poorsed. Kõigepealt hakkab betoonides lagunema paekivi täitematerjal – see mureneb, tükid kukuvad välja ja siis jõuab järg juba betooni kätte,'' nentis Põldme.

Vaata ka videolõiku, kus meenutab dotsent Meeme Põldme kolme korrosiooniga seonduvat õpetlikku näidet: