Õhusõidukite abil tehtavas luures polnud tolleks ajaks enam midagi revolutsioonilist. Vaatlusõhupalle kasutati lahingutes juba 18. sajandist saadik. Lennukid oli aga ilmastiku tujudele alluvatest õhupallidest paremad rohkem kui ühes mõttes.

Sama aasta detsembris kasutati lennukit esimest korda ka ründerelvana, kui lennukit juhtiv piloot türklaste ridadesse neli käsigranaati heitis. Kolm aastat hiljem alanud esimene maailmasõjas nähti ka juba esimesi õhuduelle ja lennukid omandasid taktikalise tähtsuse.

Aastatel 1911-1912 kestnud Türgi-Itaalia sõjas hukkus 14 000 türklast ja umbes 3400 itaallast. Sellele vaatamata oli konflikt suhteline oluline, kuna andis itaalia rahvuslastele lootust Põhja-Aafrikas impeeriumi loomiseks ja hoogustas Ottomani impeeriumi nõrgenemist.