John Eiler ja Rob Eagle California tehnikainstituudist uurisid koos kolleegidega, kui sageli esines saurusemunakoorefossiilides lähestikku süsinik-13 ja hapnik-18 isotoope. Nimelt on varasemates uuringutes kindlaks tehtud, et nende suhteliselt haruldaste aatomitüüpide omavahelise lähestikku sattumise sagedus sõltub temperatuurist, mille juures munakoore moodustumine käis. Kuid et munakoor moodustus sauruse kehas, siis ongi sauruse kehatemperatuuri näit munakoorde talletunud.

Eiler, Eagle ja kaasautorid uurisid seekord sauropoodide ja oviraptorite mune. Sauropoodide sekka kuulusid mõned kõige suuremat kasvu saurused, nagu näiteks brontosaurused, oviraptorid olid aga umbes inimese mõõtu ja veidi linnuliku kehakujuga ürgsisalikud. Nüüd kirjutavad teadlased ajakirjas Nature Communications, et oviraptoritel oli kehatemperatuur keskmiselt 32 kraadi, sauropoodidel aga 38 kraadi.

Nende sõnul võib eriti just suuremate sauruste üsna kõrge kehatemperatuur viidata sellele, et nad olid püsisoojased, nii nagu tänapäevased imetajadki, aga võib ka olla, et põhjuseks oli hoopis nende tohutu suurus ise ja nähtus nimega gigantotermia. Gigantotermia tähendab suurekasvuliste loomade kehatemperatuuri tõusu sel põhjusel, et neil on suure keharuumala kohta suhteliselt vähe kehapinda, mille kaudu kehas tekkinud soojus võiks hajuda.