Kuu aega varem Toledo provintsis Hispaanias lasti tänavale lahti kari pulle. Toimus traditsiooniline pullijooks, milles 1500 elanikuga Villaseca de la Sagra linna elanikud ja külalised püüavad pullikarja eest vudides kogeda surmalähedusega kaasnevat adrenaliinisööstu. 32-aastase naaberlinnast saabunud David González Lopezi jaoks sellest ei piisanud. Ta sai pulli sarve otsas tunda enneaegse surma saabumist.

Mõlema inimese lõpp seob neid automaatselt ühe teema alla, aga see pole pelk surm läbi õnnetuse, vaid see on eriline surm. Tunnistajate ütluste järgi oli jaapanlane Hideto Ueda püüdnud teha selfiet mausoleumi trepil ja kukkus, lüües pea vastu külma, valget marmorit. Video peale jäi ka see, kuidas hispaanlane oli selg sarvilise härja poole püüdnud tabada telefonile oma elu viimast hetke.

Keset suvepalavust püüdis üks Moskva noor neiu teha selfiet, hoides teises käes laetud püstolit. Püstoli toru osutas oimukohale. Pilditegu lõppes pähe lastud kuuliga. Neiu jäi ellu. Kevadel ronis teine vene neiu Rjazani kandis raudtee kohal asuvale metallkonstruktsioonile. Temagi eesmärk oli teha endast pilti. Paraku ei märganud ta ronijast piltnikurolli üle minnes pea kohal asuvaid kõrgepingekaableid. Temastki tuleb nüüd rääkida minevikuvormis.

Jaanuaris otsustasid kaks noort härrat Uuralitest teha endast pilti koos käsigranaadiga. Mõjusama pildi saamiseks eemaldas neist üks granaadilt splindi. Teame juhtumi üksikasju tänu plahvatuses terveks jäänud telefoni talletatud selfiele.

Venemaa siseministeerium algatas suvel kampaania selfiede tegemise riskidest. Ministeeriumi pressiesindaja andmetel on Venemaal enesepildistamisega seotud õnnetustes viga saanud sadakond inimest. Lisaks hinnatakse, et Venemaal on selfie-buumi tagajärjel tekkinud õnnetustes surma saanud mitu tosinat inimest ilma, et nad oleksid ise pilti teinud. Nemad olid selfie tegemise kollateraalsed, kõrvalseisjatest ohvrid.

Kuna hoiatavate õnnetuste kiuste jätkas kurb statistika tõusutrendi, ei jäänud sealsel sisejulgeoleku ametkonnal muud üle kui käivitada üleriiklik selfiede eest hoiatav kampaania. Maailmas on sellel aastal ametlikult registreeritud selfie-surmadena juba 12 inimese varajane lahkumine.

Surma saadakse kukkudes trepilt, sillalt või kaljunukilt. Üllatavalt on vähemalt kolmel korral enesepildistajad leidnud lõpu relvast lastud kuulist. Võibolla asub osa seletusest nupuvajutamise koordinatsioonis, õigemini selle puudumises, kui ühe käega telefoni nupule vajutades, koos samaaegselt pingsalt ekraanil kadreerimisele keskendumisega, otsustab ka relva hoidva käe sõrm teha sarnase liigutuse. Suurem osa taolise surma seletusest asub ikkagi kusagil surija peas sündinud soovis teha Facebooki jaoks pilt ennast samal ajal relvaga ähvardades.

Inimestes on välja kujunenud hirm haikalade ees, sest haid on ohtlikud. Hirmu kujunemiseks on piisanud üllatavalt vähesest. Hairünnakutes saab maailmas aastas surma umbes viis inimest. Elu jooksul ähvardab sind surm hai hambus tõenäosusega natuke enam kui üks kolmest ja poolest miljonist. Selfie-surmade risk on seega umbes kolm korda suurem.

Kui nii peaks jätkuma, siis mõeldes Eesti elanike arvule näeme elu jooksul vähemalt ühe kaaskodaniku hukkumist, mis jääb tema enda tehtud pildi peale. Tõenäoliselt saab taolise pildistamise tulemusel surma sada korda rohkem neid, kes ise pilditegemisega kaasnevas eluohtlikus riskis süüdi ei ole. Nüüd, kui sa seda tead, võiksid hoolitseda, et nii ei juhtuks.

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.