Ühe minuti loeng: Kas teadusest on kerge või raske aru saada? ({{commentsTotal}})

Foto: Kristjan Madalvee

Teadusteksti kohta kuuleb tavainimeste suust tihti ütlust, et selles on võimalik aru saada ainult sidesõnadest. Pole ime, et teadusel on inimeste silmis raske, ligipääsmatu ja võõra kuvand. Teaduskommunikatsioon kui valdkond sai alguse nii teadlaste kui ka ajakirjanike püüdest näidata, et see ei ole sugugi nii. Mille abil teadust paremini avalikkuseni tuua püüatakse, küsib teadusajakirjanik ja Tallinna ülikooli doktorant Arko Olesk?

Keeruliste sõnade ja mõistete "tõlkimine" on vaid üks, ehkki väga oluline osa teaduse kommunikaatori oskustest ja tööst. Teine oluline- ja sõnumi edastamisel mõjus - roll on lugude leidmine ja jutustamine. Neid suudab teadus pakkuda ohtralt. Näiteks, kas te teadsite, kuidas Manchesteri ülikooli teadlased avastasid grafeeni? Nad võtsid tavalist pliiatsisütt ja hakkasid kleeplindiga sellelt kihte eemaldama, kuni alles jäi üheainsa aatomi paksune süsinikukiht. Sellel kihil on imepärased omadused ja teadlased pälvisid Nobeli füüsikapreemia. Või lugu sellest, kuidas noor Eesti teadlane Martin Järvekülg avastas juhuslikult uudse aine?

Seal keeruliste sõnade varjus on ka olulised teadmised meie endi ja meid ümbritseva keskkonna kohta. Teadmised, mis puudutavad meie tervist, tulevikku, kogu planeedi käekäiku, mistõttu on meie jaoks oluline olla nendega kursis. Neid teadmisi mõistame paremini, kui teame, milliste küsimuste esitamine viis teadlasi nende tulemusteni. Sest just suured küsimused innustavad teadlasi kõige rohkem, just neile vastuse leidmiseks on nad tihti valinud selle elukutse.

Seal keeruliste sõnade varjus on tegelikult lihtsad ja olulised põhimõtted selle kohta, kuidas teadmised sünnivad, mis on usaldusväärne info ja mis mitte. Kui neid reegleid tunda, suudame paremini ka omaenda elus mõelda ja tegutseda. Näiteks aru saada, kas uudis selle kohta, et klaas punast veini on sama hea kui tund aega treeningut, on tuumakas, pisukese ivaga või puhas jama.

Erialakeeles räägitakse sellest kui teaduslikust kirjaoskusest. Kui kunagi peeti selle all silmas pigem seda, kas inimene teab peast teaduslikke fakte nagu Ohmi seadus või aatomi ehitus, siis nüüdseks väärtustatakse kirjaoskusena teadmist, kuidas teadus toimib ning oskust kasutada sarnaseid põhimõtteid ka paremate isiklike otsuste langetamiseks.

Teadlased vajavad keerulisi sõnu, et omavahel täpselt suhelda. Kuid teinekord jäävadki need keeruliseks sõnad barjääriks ette ka siis, kui suheldakse nendega, kes ei ole teadlased. Selleks ongi meil teadusajakirjanikud, et näidata lugusid, olulisi teemasid ja põhimõtteid nende sõnade taga. Ja ka teadlased ise saavad aina enam aru, et oskus avalikkusele oma tööd selgitada on neile väga vajalik. Albert Einstein ütles kunagi: "Kui sa ei suuda midagi lihtsalt ära seletada, ei saa sa sellest isegi aru."

Pelgalt oskuslik tõlkimine ei pruugi siiski aidata meil teadusest hõlpsamini aru saada. Selle eelduseks on pigem teaduslik kirjaoskus ning teaduse rolli ja võimaluste tajumine ühiskonnas. Just selle nimel näeb tänapäeva teaduskommunikatsiooni vaeva.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: