Kristjan Port: inimeste isoleerimiseks piisab sidetehnoloogia arengust

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Siluetid Twitteri logo ees. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Seekord liigume digitaalseks muutunud sõbrasuhtest digitaalse sõbrani ja kommentaar lõppeb hoiatusega.

Kellel on vähemalt kümneaastane interneti staaž, see võib ilmselt teha järgmise üldistuse. Loomulikult mitte enda suhtes, aga osutagem kellelegi teisele, kelle kontaktid sõbraga muutusid füüsiliste kokkusaamiste kõrval e-kirjalikemateks. Seejärel vähenesid füüsilised kokkusaamised ja ka e-kirjavahetus hakkas üha enam soiku jääma. Lõppude lõpuks oli hädalisemateks juhtumiteks olemas ju veel mobiilne telefon.

Mitte, et sõbrasuhted oleks olnud telefoniga kuidagi sagedasemad. Pigem vastupidi. Isegi kui sõber helistas, juhtusid olema tihti hõivatud ja lubasid tagasi helistada. Võibolla sa helistasidki, aga tõenäoliselt jäid needki korrad üha harvemaks, sest lõppude lõpuks võis ju saata kasvõi e-kirja või vähemalt sünnipäeva ajal SMS-i.

Siis siirdus jälg sõpradest sotsiaalvõrgustiku lehekülgedele. Uudse nähtusena sündis sõpru juurdegi. Selliseid, kellest tead midagi peamiselt vaid tänu piltidele. Aeg on kallis ning kuigi sõpru peab olema, peab suhe olema kulutõhus. Uut, veelgi efektiivsemat optimumi pakkus 140 tähega piiritletud säutsumisruum.

Selle koha peal võiks hulga aega kokku hoida ja ajamasinat edasi keerata, tõdedes, et säutsumine pole kerge, sisu loomine nõuab ressurssi ning inimestega suhtlemine võib osutuda küllaltki ebameeldivaks. Lühikesed sõnumid peavad olema väga hästi kirjutatud, et tagada maksimaalne aru saamine ja vältida vääritimõistmisi. Reaalselt õnnestub see vaid vähestel ja sedagi mitte alati, tänu millele sünnitab kompaktne suhtlus solvumisi ja vimma. Seda enam, et pikemas perspektiivis leiab aset inimkontaktidest hiiliv võõrutamine.

Jess Zimmerman rõõmustabki The Gurdianis selle üle, et Twitteris on hakanud üha rohkem säutse kirjutama robotid. 140-tähelises sõnumiruumis on üpris lihtne programmeerida masinat säutsutama, sest lauseehitus ei pea olema korrektne. Seda ei tee ka inimesed. Kui sõnum ongi imelik või täiesti ajuvaba, siis just siin on peidus väluvägi. Nimelt võib arulagedas sõnumis olla täiesti adekvaatne mõte. Seda ainult selle lugeja jaoks, kes siis mõtlebki lühilausesse mõtte sisse. Nii võib masina kirjutatud tekst tunduda just sellisena, mida paljud otsivad.

Twitteri robotitega suhtlemine võib olla isegi palju meeldivam kui inimesega, sest selle võib programmeerida vastama ainult meeldivalt. Inimesed on palju närvilisemad, tigedamad ja eeldavad sinult suhtumist kui inimesse. Jess meenutab poole sajandi tagust arvutiprogrammi ELIZA, mis vastas inimese küsimustele ja jättis üllatavalt paljudele mulje, et tegemist on empaatiavõimelise inimesega.

Eriti meeste seas, sest see programm küsis sinu nime ja palus seejärel sul talle endast rääkida. Tihtipeale küsis ta, mida sa selle või teise asjaga silmas pidasid ja siis palus sellest veel rohkem rääkida, umbes nagu psühhotearpeut. Õigemini sellist muljet püütigi inimsuhtlejatele jätta. Samas, arvestades toonast arvutivõimekust, oli ELIZA kaugel tehisintellektist ning kujutas küllatki lihtsakoelist teksti kombineerimise programmi.

Meestele meeldis ELIZA mitmel põhjusel. Esiteks kindlasti seetõttu, et tegemist oli arvutiga. Teiseks väljendas ta küsija vastu lembet huvi, öeldes „palun räägi mulle sellest veel“. Isegi kui sa vastasid, et ei soovi sellest rääkida, küsis ta „aga miks?“. Kurjade sõnade peale jäi ta aga rahulikuks ja palus talle sellest veel rääkida. Nüüd selgub, et keegi on teinud ka ELIZA-st Twitteri boti.

Jess Zimmerman on rõõmus, kuna tänu inimestele on internet muutunud väga ebameeldivaks. Ta loodab, et suhtlusrobotid aitavad muuta selle meeldivamaks. Selle kõrvalefektiga, et muserdatumad inimesed jäävadki taolise robotterapeudi püsiklientideks. Võibolla isegi armuvad ega taha päriselus kaasa lüüa.

Lubatud hoiatus puudutab teadlaste ja tehnoloogide pöördumist tehisintellekti loojate poole, et nad ei läheks arendustööga liiale. Neil on põhjust karta, et tehisintellekti tagajärjed võivad olla katastroofilised ja lõpetada inimese eksistentsi. Sellel teemal pikemalt jätkamata paistab, et inimese isoleerimiseks liigikaaslastest piisab sidetehnoloogia arengust.

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: