Isade stress muudab järeltulijad paindlikumaks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Autor/allikas: Wikimedia Commons

Mitmed hiljutised tööd on näidanud, et noores eas stressirikastes tingimustes elamine ei mõjuta mitte ainult indiviidide endi käitumist ja vaimset võimekust, vaid ka nende järeltulijate oma, reeglina negatiivses võtmes. Uus uurimus viitab, et ainsa positiivse ilminguna näivad stressirikastes tingimustes elanud isaste pojad olevat paindlikuma käitumisega.

Teadlased üritasid hiirtega tehtud katsetes matkida võimalikult hästi stressirikka koduse keskkonna ja ettearvamatu vanemliku hoole mõjusid. Näiteks takistas Zürichi aju-uuringute instituudi teadlane Isabelle Mansuy hiireemadel neil nende poegade esimestel elunädalatel nende eest iga päev kokku paari tunni vältel hoolt kandmast. Emahiiri hoiti nende äraoleku ajal klaustrofoobilistes kambrikestes või sunniti neid ujuma külmas vees. Hiirepojad said suguküpseks teiste samalaadse lapsepõlvega hiirte hulgas, misjärel pandi nad paari tavapärasemas keskkonnas elanud emashiirtega.

Sündinud hiirepoegadel võimaldati üles kasvada stressivabamas keskkonnas, misjärel tehti nendega mitmeid nende orienteerumisvõimet, kannatlikust ja kohanemisvõimet proovile panevaid katseid. Mansuy leidis kolleegidega, et hiired olid võrreldes kontrollrühmaga tundmatu labürindi harusid uurides julgemad. Samuti kannatlikumad ja maldasid parema vaevatasu ootuses pikemat aega oodata. Viimaks näitasid katsed, et närilised kohanesid uute reeglitega kontrollrühma hiirtest kiiremini.

Töörühm leidis, et nähtud muutuste taga oli epigeneetika. Paindlikuma käitumisega hiirte isade sperma uurimisel märgati väikesi muudatusi mineraalkortikoidi retseptori ehitamise eest vastutava geeni lähistel asuva reguleerivat rolli täitvas pärilikkusaines. Ühend mõjutab tuntud stressihormooni kortisooli taset. Lisaks nähti isashiirte järeltulijate aju hipokampuse rakkudes epigeneetilistele muudatustele viitavaid markereid kuues geenis. Tähelepanekud annavad vihjeid, kuidas isade kunagise stressi mõju võib edasi kanduda ka nende järeltulijatele.

Mansuy lisab, et sarnaseid mustreid võib tõenäoliselt näha ka kohustusliku ajateenistuseta riikide sõjaväelaste hulgas, kellest mitmete sotsiaalne taust võiks seda teataval määral soosida. Siiski tuleb rõhutada, et katseid tehti hiirte, mitte inimestega, misläbi ei pruugi epigeneetikast lähtuvad erinevused olla inimeste puhul niivõrd teravad.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Nature Communications

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: