Kristjan Port: külmutatud põlvkonda ei tule ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Lapse sünnitamise tagumiseks vanuseks peetakse 45ndat eluaastat. Erinevalt meestest on naistel laste sünnitamiseks vajalikud ca 400 000 munaraku alget olemas juba enne sündi, millede seast pakutakse siis umbkaudu 45 eluaastani regulaarse vahega ca 470-480 võimalikuks kohtumiseks mõne seemnerakuga.

Mida hilisemaks vanuseskaalal viljastumine jääb, seda suuremad on riskid ja madalam viljastumise tõenäosus. Vanasti oli taolise viljaka kohtingu tõenäosus päris suur, kuna leidis aset kusagil 25nda eluaasta paiku, mille tulemusel oli peredes suhteliselt palju lapsi. Tänu lastele juurdus perekondlik tööjaotus ja kujunesid välja soorollid.

Neist ema kohta on vist iga laps pidanud koolis kirjutama midagi mõtiskluse- või esseelaadset. Emad olid kodus ja lõid sinna elamise meeleolu, sest oskasid teha süüa, õmmelda riideid, võtsid pereliikmetelt valu ning andsid selle varestele. Ema ülesannete hulgas polnud vajadus ülikooli minna. Isade roll nägi ette tööl käimist, kodu rajamist, toidu lauale panemist ja oskuste jaoks jätkukoolitust, kuna oli oodatud, et isad teevad tööalast karjääri.

Ühel hetkel hakkasid tööl käima ka emad. Veel natukene hiljem hakkasid naised karjääri tegema, pannes panti söögi tegemise, riiete õmblemise ja muu hulgas ka laste sünnitamise. Paljud loobusid emaks olemise karjäärist täielikult. Üldist trendi iseloomustavad arenenud suurriikide nagu USA ja Suurbritannia statistika, kus eelmise sajandi viimase veerandi paiku oli lasteta iga kümnes naine. Täna peab 45ndat sünnipäeva ilma lasteta juba iga viies naine.

Tõenäoliselt toimub siis sünnipäev töökaaslaste keskel ja vestluste üheks teemaks on midagi karjääriga seotut. Kaasaegsed naised on paremini haritud kui nende emad ning paljud pole sõlminud peresuhteid. Üldiselt on elu parem kui varem, kuigi kõik tajuvad, et midagi on ideaalist puudu.

Mõned ettevõtted on inimlike puuduste suhtes tundlikumad, näiteks Apple. Firma edu rajaneb inimsõbralike tehniliste seadmete ja teenuste väljamõtlemisele. Võibolla tasub neid senise edu põhjal jätkuvalt uskuda, kuigi järgmine maailma parandamise mõte paneb natukene ka muretsema. Nimelt otsustas Apple koos veel mõne IT-valdkonna tööandjaga pakkuda karjääri tegevatele naistele võimaluse mõned munarakud hilisemaks kasutamiseks külmutada.

Esmapilgul paistab idee hoolivana. Uue aasta algusest kasutusele võetav teenus on mõeldud oma töötajatele ja tähendab tööandjale umbes 20 000 dollari suurust kulu. Firma ütleb otse välja, et hoolib oma naistöötajatest, nende tervisest ning heaolust. Apple'i umbes 100 000 töötajast moodustavad naised umbes 30 protsenti. Kes ei soovi munarakke külmutada, need saavad pereplaneerimisel abi adopteerimise või surrogaatemade kasutamise juhtumite jaoks. Viimase puhul võtab rasestumise ja sünnitamisega seonduva koormuse enda peale mõni teine naine.

Hoolivuse kõrval kumab läbi teinegi ja küünilisem nähtus sarnaselt töökohale toodud kohviautomaadiga. Kuna enamusele kohvi maitseb, paistab žest ilusana, kuid sellel peab olema ratsionaalne kaalutlus. Kohvi nimetatakse töölisklassi näljakustutajaks. Kohvi hoiab inimesi töökohal, tõrjub nende väsimust ning vähendab lõunaseid uitamisi söögikohale. Ühesõnaga, kohvi aitab rohkem tööle pühenduda.

Analoogselt paistab naiste sünnivõimekuse külmutamine näljakustutajana. Nälg on ürgse tundena oluline indiviidi elus püsimiseks ja liigi jätkusuutlikkuseks. Kindlasti on enamikes naistes olemas loomulik ja sama seletamatu ihk oma pere järele. Pere on olnud inimeseks olemise jaoks väga oluline. Viimase umbes poole sajandiga on see elu keskpunkt asendunud uue nähtusega. Töö on pere tõrjunud tahaplaanile.

Vältimaks seletamatut mõtete uitamist töölt elu suuremate teemade juurde päritolu põhjustel, aitab lubadus ajutiselt külma pandud lastest tööga jätkata. See on sama illusoorne kui see, et kohvi annab energiat. Ei, kohvi maskeerib väsimust ja lubadus munarakkude külmutamisest maskeerib lastetust. Väsimus ja lastetus ei saa olla jätkusuutliku strateegia vahendid. Pealegi on ekslik arvata, nagu oleks munarakkude külmutamise ja hilisema kasutuselevõtu näol tegemist lihtsa ning probleemitu lahendusega, midagi sukkpükste ostmise laadset. Lihtsusest on tõde paraku väga kaugel.

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: