"Eestit külastab aastas 1,8 miljonit turisti ja me oleme ka ise innukad turistid, kuid samas ei tule me ilmselt selle pealegi, kust on sõna "turism" alguse saanud," rääkis Kormašov.

Nimelt pärineb termin väljendist "Grand Tour", mis võeti kasutusele 17. sajandi Inglismaal ning märkis rikaste ja kunstihuviliste noorte ringreise mandrile.

Elukogemuse saamiseks ja eneseharimiseks ette võetud pikemad reisid kujunesid 17. sajandi lõpul kultuurilooliselt oluliseks nähtuseks. Kuni 19. sajandi keskpaigani oli kuid, vahel aastaidki kestnud ringsõit kättesaadav vaid vähestele - selleks oli vaja raha, aega ja motivatsiooni.

"Ka paljud Eesti kunstnikud käisid end Itaalias loominguliselt täiendamas, teiste hulgas Johann Köler ja August Weitzenberg, kelle tööd on täna üleval KUMUs," lisas Kormašov.

Oleme osa tervikust

"Tahame seda või mitte, meie maailmavaadet ja hoiakuid siin õhtumaal on suures osas kujundanud meie eelkäijate loodu, mille hulgas kunst nähtava ja kuuldava teabe kandja ja edastajana omab kõige vahetumat mõju," seletas Kormašov.

Tema sõnul on kunst igapäevase vajaduse ja loomuliku naabrusena inimest alati saatnud ning mänginud olulist rolli eneseleidmisel nii isiku kui kultuuri tasandil.

"Pole midagi imestada, kui identiteediotsingud viivad meid eelkõige minevikku, kus ehituskunstist, pildist, maastikukujundusest või tarbeesemest saab välja lugeda selle looja suhet ajastu mõtte ja uskumustega ning puutuda kokku nende mõtete ja uskumuste ainelise väljendusega," tõi ta näiteks.

Hea tasakaalustatud hariduse saanud Euroopa kõrgkihi noortel sai reisimisest vajalik sideaine omandatud teadmiste ja oskuste seostatud rakendamiseks. Reis oma kestuses ja raskuses oli sobiv mõõt oma keha, mõistuse ja vaimu proovilepanekuks ning selle püha kolmiku terviklikuks arendamiseks. Otsiti ka vastuseid tähtsatele küsimustele oma kohast kultuuris.

"Algsest kunstiturismist on nüüdseks välja kasvanud lugematult võrseid – spordi-, toidu-, muuseumi-, loodus-, meditsiiniturism ja paljud teised," tõdes Kormašov. "Millist osa endast inimene nende abil soovib arendada – see sõltub juba igaühe eesmärgist."

Videoklipi on teinud operaator-monteerija Kristjan Madalvee, produtsent Airi Ilisson-Cruz, konsultant Indrek Treufeldt ning heli- ja valgustehnik Tarmo Lehari. Muusika autor on Kristjan Madalvee.