Neutriinode kaksikloomusest ei ole veel märke ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: EXO-200

Neutriinod on äärmiselt pisikesed elementaarosakesed, kuid neis on peidus nii mõnigi suur mõistatus, mida teadlased lahendada püüavad. Näiteks ei ole sugugi teada, kas neutriino on iseenda antiosake või ta seda ei ole.

 

Antineutriinod iseenesest on täiesti olemas, see on üsna kindel, aga kas antineutriinod on tegelikult need samad päris neutriinod ise, ainult et meile mõnevõrra teises olukorras ette sattunud või on need ikka päris omaette osakesetüüp, see kindel ei ole. Seda alles uuritakse. Uuritakse näiteks Ameerika Ühendriikides New Mexico osariigis 650 meetri sügavusel maa all, kus käib eksperiment nimega EXO200.

Sinna maa alla, kosmiliste kiirte eest varju, on viidud vedelat ksenooni. Teooriast on teada, et mõnede ksenooni aatomite tuumadega võiks mõnikord harva ette tulla nähtus, mille nimi on neutriinovaba kahekordne β-lagunemine. See tähendab, et ksenooni aatomituumast lendab ühekorraga välja kaks β-osakest, näiteks kaks positroni, aga mitte ühtegi neutriinot.

Kas neutriinovaba kahekordset β -lagunemist tegelikult maailmas esineb, seda veel ei teata. Ent kui selgub, et esineb, siis saab jällegi füüsikateooriat appi võttes järeldada, et tõepoolest neutriino ongi kindlasti iseenda antiosake.

Katsetegijad eesotsas Joshua Albertiga Indiana ülikoolist annavad nüüd ajakirjas Nature aru, kuidas neil seni läinud on. Läinud on aga nii, et ehkki neutriinovaba kahekordset β-lagunemist nad avastanud ei ole, on senisest palju täpsemini teada, kui haruldane see nähtus peab olema, kui see üldse olemas on.

Ja selgub, et nähtus on tõesti haruldane. Kui me võtaksime näiteks mingisse topsi mingi hulga ksenooni ja otsustaksime oodata seni, kuni pooltes meie ees olevates ksenooni aatomites on see neutriinovaba kahekordne β-lagunemine aset leidnud, siis tuleks meil oodata miljon miljardit korda kauem, kui meie universum praeguseks ajaks kestnud on.

Teisalt, kui ikka suurt hulka ksnenooni tähelepanelikult jälgida, siis on ikkagi veel lootust, et mõne üksiku lagunemisjuhtumi peale me kunagi satume. Kui satume, siis saame seepeale juba päris kindlalt öelda, et neutriino ongi iseenda antiosake. Ja siis oleks see asi selge!

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Vikerraadio Teadusuudis

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: