^{Toimetas Priit Ennet}

Linnaeluga saavad paremini hakkama need linnud, kelle aju on kogu kehaga võrreldes suhteliselt suur. Nii järeldavad Rootsis Uppsalas asuva Evolutsioonibioloogia Keskuse ja Hispaanias Sevillas asuva Donana Bioloogiajaama teadlased, kes keskendusid 12 Prantsusmaa ja Šveitsi linnale, kus uurisid 82 linnuliiki 22 sugukonnast.

Selgus, et eluga suhteliselt keerukas ja muutlikus linnakeskkonnas on teistest paremini kohastunud tihased, varesed, puukoristajad ja käblikud. Teadlased järeldavad, et just suhteliselt suur aju on aidanud neil liikidel linnaoludes toime tulla. Uurimistulemused on avaldatud ajakirjas Biology Letters.

Tänapäevased linnakeskused on suuremale osale liikidest uudsed ja üsna rasked elukeskkonnad, kus pole kerge piisavalt mitmekesist toitu leida ega ebastandardseid pesapaiku kasutusele võtta. Et suurem aju siin kaasa aitab, ei ole ka väga üllatav, arvestades varasemaid uuringuid, mille järgi ongi linnu- ja imetajaliikidel aju suhteline suurus seotud käitumises väljenduva uuenduslikkuse-valmidusega.

Vaata veel: Adaptable urban birds have bigger brains (BBC)