Tuleb välja, et töötlemata reovesi on kui kullaauguks uut materjali jahtivatele viroloogidele. Värske uurimuse kohaselt sisaldab see tuhandeid veel tundmata viiruse liike, millest enamikku on raske isegi taksonitesse määrata. Uute liikide avastamine aitab mikrobioloogidel mõista, kuidas viirused tekivad ja arenevad. 

Pittsburgh’i, Washingtoni ja Barcelona ülikooli mikrobioloogid on otsinud erinevaid võimalusi, kuidas leida uusi viiruse liike. Praeguseks on kirjeldatud umbes 3000 erinevat viirust, kuid oletuste kohaselt on see ainult murdosa kõikidest eksisteerivatest liikidest. Uute eksemplaride otsingutel uuriti kanalisatsioonist võetud proove, mis pärinesid erinevatest kohtadest nii Aafrikas, Euroopas kui Põhja-Ameerikas.

Viiruste otsimisel kasutati metagenoomika meetodit, mis võimaldab geneetilist ainet uurida otse keskkonnast võetud proovide alusel. Nukleiinhapete nukleotiidse järjestuse määramise abil analüüsiti nii üksik- kui kaksikahelalisi DNA- ja RNA-viirusi.

Teadlased leidsid mõned tuntud liigid, sealhulgas inimese papilloomiviiruse ja noroviiruse, ning komplekti taime- ja loomaviirusi. Samuti leidus proovides bakteriofaage, mis on reovee rohket bakterisisaldust arvesse võttes loogiline. Kokkuvõttes tehti kindlaks 234 teadaolevat viirust 26 erinevast perekonnast. Juba see teeb töötlemata reoveest kõige külluslikuma viiruste reservi, mis kunagi leitud. 

Kuid teadlaste hinnangul oli suuremal osal geneetilistest järjestustest vähe või puudus üldse seos tuntud viirustega. Enamikke neist ei suudetud isegi süstematiseerida. Autorite sõnul näitab uurimus ilmekalt, et valdav enamus Maal eksisteerivaid viirusi on veel avastamata ja tuleb välja, et kanalisatsioon on päris heaks kohaks, kust neid leida.

Vaata veel: A Treasure Trove of Undiscovered Life: Raw Sewage (PopSci)