^{Toimetaja Laur Kanger}

Rootsi Lundi ülikooli teadlased uurisid lähemalt õpilaste isiksuseomaduste ja õpiedukuse seoseid. Selleks tegi 200 16aastast õpilast isiksusetesti. Kolm aastat hiljem, kui noored lõpetasid keskkooli, kõrvutati isiksusetüübid õpitulemustega. Tulemused teadlasi ei rõõmustanud.

Isiksusetüüpide puhul räägitakse suurest viisikust: meelekindel, avatud, ekstravertne, sotsiaalne ja neurootiline. Need iseärasused mõjutavad inimese käitumist ja on aja jooksul suuremalt jaolt muutumatud.

Teadlaste uuringust selgus, et paremate hinnetega oli üsna ootuspäraselt seotud meelekindlus. Tugev seos oli ka neurootilisusel, mis väljendub õpilase mures ja hirmus. Vastupidiselt teadlaste oletustele ei mänginud avatus või intellektuaalne uudishimu paremate hinnete saamisel rolli.

Uuringut juhtinud Pia Rosander tõdes, et Rootsi koolisüsteem soosib hirmu ajel tegutsevaid meelekindlaid õpilasi. Vaimse tervise seisukohalt pole see pikemas perspektiivis sugugi hea nähtus. Samuti ei soosi see põhjalikku õppimist, millele aitaks kaasa pigem uudishimust kannustatud isiksusetüübid.

Niisiis on teadlaste järeldus, et tänapäeva koolisüsteem soosib tüdrukuid, kes püüavad kõigest hingest õpetajale meele järgi olla. Poiste isiksusetüübid on sageli kantud uudishimust ja huvist, kuid neid hindamissüsteem ei soosi.

Tüdrukute puhul oli seos meelekindluse ja IQ vahel. Poiste puhul oli seis sageli sootuks vastupidine: meelekindlad poisid said IQ testis madalama tulemuse kui väiksemat kindlameelsust üles näidanud.

Samuti selgus, et introvertsemad õpilased said kõrgemaid hindeid kui ekstraverdid. Rosanderi hinnangul on viimastel ilmselt palju muid toimetusi, mille vahel end jagada ja seetõttu pole koolitööks nii palju aega.

Rosanderi hinnangul tuleks muuta kooli hindamissüsteemi nii, et see toetaks ka neid andekaid õpilasi, kel on praeguste standardite järgi nn vale isiksusetüüp.

Õpetajad peavad endale tunnistama, et isiksusetüüp pole asi, mille suhtes saaks midagi märkimisväärset ette võtta. Selle asemel, et püsimatute lastega pahandada tuleks Rosanderi hinnagul õpetada neile pigem paremaid õpitehnikaid.