Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets uurib taimede stressihormoone ja on veendunud, et kui taimede kohanemisvõime lisada kliimamudelitesse, muutuksid need täna kasutatavatest oluliselt täpsemaks. Kümmekond aastat tagasi väitis ajakiri Nature, et tänaseks päevaks on Amazonase vihmametsade asemele tekkimas kõrbed. Niinemetsa sõnul on see vaid üheks näiteks kliimamudelitest, kus biosfääriga veel piisavalt ei arvestata.

 

Stressihormoonid aitavad taimedel kohaneda, kuid on omal moel ka taimeriigi keeleks. Kui röövik asub tammelehte krõmpsutama, annab puu oma liigikaaslastele vaenlasest teada ja teised muudavad oma lehed kas kibedaks või kutsuvad kohale kiletiivalised, kes oma munad ründajasse munevad.  “Püramiid” on külas Keskkonnamuutuste kohanemise tippkeskusel ja käib ära ka Järvselja vabaõhu katselaboris, kus on loodud omalaadne süsteem puude niisutamiseks, et uurida, mis juhtub meie metsadega, kui kliima Eestis niiskemaks peaks muutuma.