Inkeri Parman

Iga viies Euroopa taimeliik on väljasuremisohus. Tartusse kogunevad ligi viissada maailma juhtivat taimeökoloogi, et leida lahendusi kas või mõne taimeliigi päästmiseks.

Foorumi esinejate seas on maailma tuntumad ja enim tsiteeritud taimeökoloogid. Näiteks astub üles David Tilman Minnesota ülikoolist, kes käsitleb laiemalt bioloogilise mitmekesisuse kujunemist ning selle olulisust ökosüsteemidele. Samuti Philip Grime Sheffieldi ülikoolist Suurbritannias, kes vaatleb kliimamuutuste võimalikku mõju taimkattele.

Tartu ülikooli professori ja suurfoorumi peakorraldaja Martin Zobeli sõnul on konverentsi keskseks teemaks mehhanismid, mis tingivad taimkatte mitmekesisuse, aga ka nende hävinemise. „Inimmõju muutub üha enam olulisemaks. Mitte ainult läbi kliimamuutuste, mis on populaarne teema, aga tegelikult palju tõsisem küsimus on elupaikade hävinemine, võõrliigid, elupaikade lihtsustumine, saastamine. Näiteks siin on teadlastel oma selline fundamentaalne roll täita ja loodame, et see sõnum näiteks ka praktilisse loodus- ja keskkonnakaitsesse kunagi jõuab,“ märkis Zobel.

Teine korraldaja, Tartu ülikooli botaanikaprofessor Meelis Pärtel avaldas lootust, et konverentsi lõpuks suudetakse sõnastada ka rida looduskaitselisi lahendusi, mis liigirohkust säilitada aitaksid. „Sellel foorumil me vaatleme ka näiteks globaalsete muutuste mõju taimekooslustele, taimkatte-maastiku muutustele. Kus meil varem olid liigirikkad niidud, praegu on need hakanud võsastuma. Mis võib tulevikus saada ja kuidas me saame ära hoida elurikkuse langust. Sellised, täiesti praktilised looduskaitselised tulemid võiksid olla pärast seda nädalat,“ lisas Pärtel.

Martin Zobel loodab, et teadlaste ja looduskaitsjate koostöö on paranemise teel ja rõhutab, et tulevikus vajab looduskaitse terviklikumaid lahendusi. „Tegelikult juba praegu on olemas teadlaste tulemused ja ma arvan, et ka sellel konverentsil selguvad siin üha uued võimalused, kuidas loodust saab paremini taastada. Tihti looduse taastamine on puude istutamine, aga see ei too endaga kaasa toimivat ökosüsteemi. Siin on ka muud komponendid,“ tõdes professor.