Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Poole miljardi aasta vanune aju heidab valgust ämblike põlvnemisele

Leanchoilia illecebrosa.
Leanchoilia illecebrosa. Autor/allikas: Xianguang Hou/YKLP

Paleontoloogid on suutnud rekonstrueerida 520 miljoni aasta vanuse fossiili põhjal suurte peast väljaulatuvate sõrgadega lülijalgse närvisüsteemi. Leid viitab, et lõugtundlased, nagu tänapäeval elavad skorpionid ja ämblikud, lahknesid putukate ning koorikloomade ühisest esivanemast juba rohkem kui pool miljardit aastat tagasi.


Nimele vastavalt eristasid Megacheiran'iteks kutsutavaid olendeid teistest kambriumi ajastu ookeanides elanud loomadest keha pikkuse kohta äärmiselt suured peast väljaulatuvad sõralaadsed moodustised. Arvatavasti kasutasid nad neid toidu kogumisel või keskkonna seiramiseks. Paraku oli seni selgusetuks jäänud, kuhu täpselt grupp evolutsioonipuul paigutub. Üldine kehaehitus võib lülijalgsete puhul petlik olla. Hoopis rohkem teavet pakub närvisüsteem. Pehmete kudede fossiliseerumine on aga paraku pigem erand kui reegel.


Ent alles eelmisel aastal teatasid Hiina teadlased, et on leinud Fuxianhuia protensa'ks nimetatud liigi 520 miljoni aasta vanuse fossiili. Seejuures suutsid nad rauarikka pigmendi abil küllaltki täpselt kirjeldada lülijalgse aju ehitust. Närvisüsteem meenutas tänapäeval elavate koorikloomade oma. Töörühm spekuleeris toona, et seeläbi on lootust leida kunagi ka sarnast infot pakkuv lõugtundlaste esivanema fossiil. Gregory Edgecombe ja Gengo Tanaka töörühm suutis seatud ootused täita juba sellel aastal taas Hiinast päevavalgele tulnud fossiili uurides.


Ähmaseid närvisüsteemi piirjooni oli võimalik täheldada juba kompuutertomograafiat rakendades. Siiski ei pakkunud see piisavalt head lahutusvõimet. Hoopis informatiivsemaks osutus röntgenmikroskoop, millega suudeti kaardistada erinevate elementide jaotus. Teadmata põhjustel näib raua jaotus järgivat närvikudede paiknemist, mil teised kunagised koestruktuurid fossiliseerumisel rauda ei säilita või lagunevad sootuks. Nõnda rekonstrueeritud närvisüsteemi võrdlemine tänapäevaste lülijalgsetega seadis Megacheiran'i kindlalt lõugtundlaste esivanemaks.


See annab mõista, et viimased olid putukate, hulkjalgsete ning koorikloomade poolt moodustatavast Mandibulata'ks kutsutavast rühmast lahknenud juba rohkem kui pool miljardit aastat tagasi. Seeläbi peab lülijalgsete hõimkond tervikuna olema veel tunduvalt vanem.


Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: