Neonikotinoidid häirivad mesilaste immuunsüsteemi talitlust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tark linnuke.
Tark linnuke. Autor/allikas: Eriti just hommikuti. AFP/Scanpix

Pere kokkukukkumise sündroomi ehk töömesilaste kolooniast kadumist on muu hulgas seostatud nii erinevate haigusetekitajatega kui ka põllumajanduses putukatõrjeks kasutatavate mürkidega. Itaalia teadlased leiavad uues töös, et neonikotinoidideks kutsutavad putukamürgid tekitavad mesilastel molekulaarsel tasemel immuunpuudulikust.


Euroopa meemesilaste arvukus hakkas olulisel määral langema 1996. aastal. Ent sellest ajast saadik tehtud uurimistöödes ei ole nähtusele ühest seletust leitud. Mesilasperede kollapsiga näib seonduvat terve rida erinevaid tegureid. Euroopa Komisjon on peamiseks kahtlusaluseks pidanud samas neonikotinoide ja pidas seose täiendavaks uurimiseks vajalikuks nende kasutamine kaheks aastaks keelustada. Sellest motiveerituna otsustas eelnevalt mesilasi nakatavatele viirustele keskendunud Francesco Pennacchio uurida putukamürkide võimalikku mõju mesilaste immuunsüsteemile.


Seeläbi polnud fookus niivõrd mesilaste otsesel suremusel kui nende immuunsüsteemi reaktsioonidel. Erinevalt selgroogsetest puudub neil omandatud immuunsüsteem, mis hõlmab konkreetsete patogeenide võitlemiseks loodud antikehi ja T-tapjarakke. Mesilaste kaasasündinud immuunsussüsteem sarnaneb aga loomade omale – seda juhivad samad geenid. Eelnevad tööd on näidanud, et neonikotinoidid mõjutavad loomades neist osade avaldumist.


Pennacchio kinnitas esmalt äädikakärbestega tehtud katsetes, neonikotinoidid mõjuvad sarnaselt ka putukatele. Patogeenidega kokku puutudes ei hakanud nende immuunsüsteem haigusetekitajatega võitlema. Neonikotinoidid aktiveerivad geeni, mis blokeerib ühe selle poolt kasutatavast valgukompleksist – NF-κb.


Sama nähtust täheldasid nad ka mesilastega tehtud katsetes, kus putukad puutusid enne deformeerunud tiiva viirusega (DWV) nakatumist kokku neonikotinoididega. Seejuures oli viimaste kontsentratsioon võrreldav tavapärastel korjelendudel kohatavaga. Tavaliselt suudab mesilaste immuunsüsteem DWV-nakkust vaos hoida, kuid mitte antud katsetingimuse puhul. Teises katses, kus mesilased puutusid eelnevalt kokku organofosfaatideks kutsutavate mürkidega, taolist immuunpuudulikust ei esinenud.


Juhul, kui sõltumatutes katsetes sarnastele tulemustele jõutakse, pakuks see selgitust, miks pere kokkukukkumise sündroomi näivad põhjustavat mitmed erinevad tegurid. Samuti lisaks see toetuspinda Euroopa Komisjoni otsusele. Neonikotinoide tootvad keemiakompaniid on teatud oma kavatsustest kehtestatud moratoorium kohtus vaidlustada.


Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: