Seedimist simuleeriv masin on Eestis ainus ning teadlaste sõnul edasiminek seedimise ja seda toetavate kiudainete uurimisel. Seadme abil on võimalik uurida protsesse, mis inimese soolestikus toimuvad sealhulgas kõhugaaside ja tervist toetavate ühendite teket ja eritumist.

"Selle sisse pannakse soolestiku, võetakse meie enda mikrobiootat, me võtame roeproove ja võtame sealt välja mikroobid ning paneme süsteemi sisse. Siis nad adapteeruvad süsteemis ja me vaatame pikkade nädalate jooksul, kuidas mikroobidele need meie antavad toidud mõjuvad," ütles Eesti Maaülikooli toidukeemia vanemteadur Toonika Rinken.

Kokkuvõttes saavad teadlased teada, millised prebiootikumid ehk kiudained, mis toidavad soolestikus olevaid häid baktereid, tarbijagrupile sobida võiksid. Eristada on võimalik nii riskirühmasid kui ka inimgruppe vanuse alusel.

"Vanematel inimestel on meil mikrobioota teistsugune, noorematel teistsugune ja need erinevad mikroobid eelistavad erinevaid prebiootikume," sõnas Rinken.

"Probiootikumid, mis on apteekides kättesaadavad, kõik starterkultuurid, mida kasutatakse erinevate toitude tehnoloogias, on ta siis piimatoodete valmistamine, kõik need kultuurid tasub ära testida. Me ei saa öelda, et on tervislik jogurt ilma, et me tõestaks selle tervistavad omadused ära selle masinaga. Hinnata nende päris toimet, kas need päriselt teevad meile midagi kasulikku või me ainult loodame ja usume, et nad teevad," lausus Eesti Maaülikooli nooremprofessor Helena Andreson.

Laboriseadme eelis on ka see, et ei pea tegema inimkatseid ja katseid saab lihtsamalt korrata. Teaduskatsetega alustavad teadlased märtsis.