Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi infosüsteemide professori Kuldar Taveter selgitas, et tema uurimisrühm empaatiliste virtuaalsete jutukaaslaste loomisega, mis pakuksid vanemaealistele inimestele head seltsi.

Kuigi sotsiaalmeediakanalid on kõigile kättesaadavad, selgus rahvusvahelise projekti käigus, et eakad vajavad suhtlemiseks spetsiaalseid lahendusi. "Loomulikult on olemas Facebook ja muud sotsiaalvõrgustikud, aga tegelikult selgitati projektis välja, et vanemaealistele inimestele on sageli vaja oma suhtlemiskanaleid tekitada," tõdes Taveter saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega".

Vajadus selliste lahenduste järele kasvab kiiresti, sest kogu maailma rahvastik vananeb. Ennustuste kohaselt elab Euroopa Liidus aastaks 2060 sada viiskümmend viis miljonit või enamgi inimest, kelle vanus on 65 eluaastat või rohkem. Taveteri sõnul ei ole vananeva ühiskonna probleem ainult Eesti, vaid terve Euroopa mure.

Turvalisus ennekõike

Uute digilahenduste loomisel on kriitilise tähtsusega andmekaitse, sest sihtrühm on haavatavam kui tavakasutaja. "Et kõnealuste rakenduste sihtrühm on juba staažikam, tuleb eriliselt hoolitseda nende andmete turvalisuse eest," rõhutas professor.

Lisaks turvalisusele peab tehnoloogia olema eakasõbralik. Taveter tõi välja, et eakate kognitiivsed võimed ja nägemisteravus on sageli vähenenud, mistõttu ei pruugi nad tavapärase väikese kirjaga ekraanidel toime tulla. Seetõttu otsivad teadlased viise, kuidas teha seadmete kasutamine ja autentimine võimalikult lihtsaks. Eesmärk on, et süsteem kohaneks kasutaja võimetega ja pakuks sisselogimiseks kõige kasutajasõbralikuma viisi.  

Arendatavate lahenduste laiem eesmärk on võimaldada eakatel elada võimalikult kaua oma turvalises kodus. Uuringud näitavad, et lisaks terviseandmete jälgimisele vajavad inimesed teenuseid, mis on seotud suhtlemise ja liikumisega.

Professor Taveteri sõnul soovib vanemaealine inimene tunda end infotehnoloogia poolt võimestatuna. Tulevikuplatvormid võiksid soovitada kasutajale nii vaimseid kui ka füüsilisi harjutusi, et aidata neil end vormis hoida. "Kolmandaks võiks mainida liikumist ja selle stimuleerimist – seda siis selles mõttes, et nad püsiksid nii vaimselt kui ka füüsiliselt võimalikult kaua heas vormis," lisas ta.

Projekti raames on loodud juba põhimõtteline lahendus platvormile, mis koondab erinevaid tervishoiu- ja heaoluteenuseid. Siiski vajab süsteem professori hinnangul veel jätkuarendust, et seda saaks laiemalt kasutusele võtta nii Eestis kui ka terves Euroopa Liidus.