Kroonilise ajanappuse saabumist ei hoomanud vist mitte keegi. Püha efektiivsus ilmus inimeste ellu märkamatult ja sellest sai peagi tegevuste optimeerimise ellujäämisstrateegia. Ebaefektiivsust nimetati raiskamiseks, kõhklust ebaõnnestumiseks ja pause luksuseks. Tehniliselt kiire reageerimisvõime ei osutunud lahkeks võimaluseks, sellest sai kohustus.

Tõhususe maksimeerimise eest hoiatati selles peituva ohtliku paradoksi pärast juba ammu. Väga tõhusatel süsteemidel puudub elastsus ning šokke ja vigu neelav reserv. See osutub eriti vajalikuks muutustega toimetulekul.

Muutus tähendab, et vanaviisi enam ei saa, ent uuele üleminek vajab vana ja uue ühendamiseks tööd ning aega. See sisaldab kohmakaid pause, eksimusi ja tõrkeid arusaamistes, hilinenud vastuseid ja emotsionaalset segadust. Ühesõnaga vajatakse puhvrit, mis võimaldab protsessidel ning suhetel settida, taastuda ja kohaneda.

Seda ressurssi saab inimesi olemuslikult iseloomustanud kergest ebatõhususest. Öeldakse, et suurte muutuste keerises võetakse end kokku, leitakse endast täiendavaid varusid jmt. Selline rütm toimis, kuni konkureeriti teiste omasugustega. Masinate kujundatud tõhusus sunnib tegutsema piiripeal, pakkudes viljakat pinnast täiendavatele masinatele ning viimasel ajal tehisintellekti aktsepteerimiseks tegevusteks, mida peeti ainulaadselt inimeste pärusmaaks. Selleks on omavaheline suhtlus.

Google'i värske algatusega harjumine reedab lapsikut usku, nagu suudaks tehnoloogiahiid tõeliselt hoolida inimese ainulaadsusest ja seda hoida. Uue teenuse pakkumine aitab olla tõhusam. Google reklaamib nn personaalset intellekti esialgu USA-s elevatele kasutajatele.

Nende tehisintellekt tutvub piltide ja kirjavahetuse põhjal inimese elukorraldusega, asub teda aitama kirjadele vastamisega ning hoolitseb fotode ja muu visuaalse suhtluse eest. Teenust esitletakse universaalse suhtluse vahendajana, mis koostab kirju, korrastab ja täiustab fotosid, võtab kokku ja üldistab mõtteid. Ühtlasi kujundab nüüd üha enam ka seda, kuidas inimesed suhtlema hakkavad.

Teame, et inimestevaheline suhtlus pole eriti tõhus. Seda iseloomustavad kõhklused, ebaselge väljendus, vead ja emotsioonide udu. TI lubab siluda sõnumi tooni, optimeerida fraseoloogiat ja isegi ennetada küsimusi. See, mis varem moodustas inimliku suhtluse tuuma, on nüüd muutumas ebaõnnestumise märgiks.

Kuis me ei märganud ajanappuse algust, siis seda lävendi ületamise sammu võiks hoomata, enne kui meie senine suhtlus kuulutatakse lahendamist vajavaks probleemiks. Prooviks veel hetke tunnetada tõeliselt kohal olevat inimest, kes vastab filtreerimata, ekslikult ja emotsionaalselt. Seda sugugi mitte kohe.

Yale'i Ülikooli psühholoog Paul Bloom pakkus raamatus "How Pleasure Works", et meie naudingud ei ole kunagi puhtalt meelelised ega funktsionaalsed. Ihkame teatud olemust, essentsi, mitte pelgalt tulemusi. Näiteid on nii palju, et need jäävad tavaelus märkamata.

Näiteks kampsun on väärtuslikum, kui see kuulus kallimale, hoolimata sellest, et see on teistega identne. Maal kaotab märgatava osa kütkestavusest, kui see osutub võltsinguks, kuigi on pealtnäha originaalist eristamatu. Kes sooviks kanda mõrvarile kuulunud jakki, isegi kui see on põhjalikult puhastatud jne. Need reaktsioonid pole irratsionaalsed veidrused, vaid reedavad teatud tähenduste olemasolu ja seletamatut eelistust.

Hiljuti avaldatud uuringust selgus, et kuigi inimesed kasutasid hea meelega TI abi praktilistes ja tehnilistes toimingutes, juhtus midagi, kui TI abistas neid kirjavahetuses. Samadel isikutel polnud midagi selle vastu, kui TI aitas näiteks programmikoodi kirjutamisel, koostas ja optimeeris ajakavu või kirjutas infohulkadest ülevaateid. Nii toimetavad ju tõhusad inimesed.

Seevastu inimesi, kes kasutasid TI abi sotsiaalses suhtluses, peeti külmemateks, vähem moraalseks ja oluliselt vähem usaldusväärseks. Põhjus ei olnud TI-s, vaid selles, et suhtluses ei oodata pelka instrumentaalset sooritust, vaid veel midagi.

Praktilistes ülesannetes paistab tõhusus voorusena, ent suhtluses võib see olla komistuskiviks. Saatja võis tehisintellekti abi ja vahest isegi soovi kaudu pakkuda kirja vastuvõtjale tavalisest rohkemat, ent abikäega saavutatud täiuslikkus hakkas vastuvõtja jaoks tunduma vastutusest loobumise ja kaugena. Saatja jaoks säästetud aeg ja vaev on tõhususe kultuurile omane märk isikliku investeeringu vähenemisest ning koos sellega kaduvast lugupidamisest teistesse inimestesse.

Kui saad sõbralt sõnumi: "Olen sinule mõelnud", ei peitu väärtus tähemärkide jadas, vaid teadmises, et sõber pani elu hetkeks pausile, mõtles sinule ja vajutas nendele klahvidele. Sõnumi sõnavaraga kaasnev olemus on tema panus.

Tõhusamaks suhtluseks mõeldud tööriistad lahjendavad usaldussidemete keemiat, millel rajaneb tegelik tunnetatud ühendus. Elukorralduse tõhususe maksimeerimisega minimeerime elu enda tähendust. Rajame märkamatult efektiivsuse lõksu, milles suudame vaevata kantseldada tuhandeid pealiskaudseid suhteid, milles keegi kedagi ei usalda. Uut sotsiaalset eksperimenti tasub huviga jälgida.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".