Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda sõnul tekivad vihmavarju taha keerised, mis loovad seal madalama rõhu. Kui tuul tabab vihmavarju ebasobiva nurga alt, hakkab see vihmavarju üles sikutama. "Vihmavari ei ole mehhaaniliselt kuigi tugev, mistõttu võibki ta kergesti tagurpidi pöörduda," selgitas Kalda.

Oluline on ka see, kust poolt tuul puhub. Kui tuul surub vihmavarju pealt alla, peab konstruktsioon sellele paremini vastu. Kui tuul pääseb seevastu serva alt varju alla, lükkabki see varju tagurpidi. Tagantpoolt tekkiv turbulents omakorda võib vihmavarju käest rebida.

Stuudios arutleti lisaks vihmavarju võimalike uute kujude üle. Näiteks "Terevisiooni" toimetus pakkus välja mullikujulise vihmavarju. See võiks vähendada küll turbulentsi, kuid juhiks vihmavee otse mantli ja jalanõude peale. Lisaks toimiks taoline kuppel tugevas tuules purjena ja võiks inimese sootuks pikali paisata. Samuti oleks tänavatel sellise nn palliga kõndida ebamugav.

Sirgemate joontega voolujoonelisem vihmavari võiks samuti turbulentsi vähendada. Kalda hinnangul oleks selline kuju praktilisem, eriti kui vari oleks ka läbipaistev: nii kaitseks see nägu ja ülakeha, kuid lubaks samas liikluses paremini orienteeruda.

Konstruktsioonist rääkides tõdes füüsik, et mida vähem liigendeid, seda tugevam on vihmavari. Tiheda raamiga ja sirgema kujuga mudel peab tuultele paremini vastu.

Eri lahenduste puuduste tõttu tõi Kalda välja kõige kindlama lahenduse. "Vihmavarju asemel tasub vaadata vihmakeebi poole. See ei tekita üleliigseid turbulentsitsoone, kaitseb kogu keha ja peab vastu ka tugevas tuules," ütles ta.

Vaata ka videost jooniseid, mis selgitavad erinevaid olukordi.