Hiljuti ajakirjas Emerging Infectious Diseases ilmunud artikkel kirjeldab kahte haigusjuhtu 2023. aastast. Kasvajat kahtlustanud Tartu Ülikooli silmakliiniku arstid eemaldasid patsientide silma piirkonnast valulikud nahaalused sõlmed. Lähemal uurimisel olid need tingitud hoopis ümarussidest. Mõlemad ohvrid nakatusid Eestis.

Maaülikooli nooremteaduri Maare Mõtskülani jõudsid haigusjuhtumid tänu tema varasemale tööle nahaussi ohtlikuma sugulase, südameussiga. "Minuga võeti ühendust ja küsiti, et kas see võiks olla seesama parasiit," meenutas nooremteadur.

Sõlmede eemaldamisel säilis parasiidi geneetiline materjal koeproovis. "Koostöös Tartu Ülikooli zooloogia osakonna professori Urmas Saarmaaga tehti siis molekulaarne analüüs, kus tuvastasime, millise haigustekitajaga tegelikult tegu on," lisas Mõtsküla.

Nähtamatu oht

Esmakordselt kirjeldasid teadlased Dirofilaria repens'i Eestis juba 2012. aastal. Kuna parasiit pole aga koertele enamasti eluohtlik, ei ole pahalasest seni laiemalt räägitud. "Viimaste hinnangute järgi kirjeldavad teaduspublikatsioonid Eestit alana, kus see uss kogu aeg stabiilselt levib. On näha, et talle meeldib siin ja kliima sobib. Lisaks oleme kirjeldanud praeguseks 34 sääseliiki, kellest osad on sellele ka sobivad vektorid. Ta on siin ennast mõnusalt sisse seadnud," nentis Maare Mõtsküla.

Dirofilaria repens'i peamisteks ehk lõpp-peremeesteks on erinevad kodu- ja metskiskjad, näiteks koerad, rebased ja hundid, harvemini ka kassid. Inimene on parasiidile vaid juhuslik peremees. Loomadel kulgeb nakkus sageli sümptomiteta, kuid võib põhjustada mitmesuguseid nahaprobleeme, nagu nahaaluseid sõlmi, nahaärritust, punetust, karvakadu ja naha paksenemist. Kuigi haigus pole loomale enamasti eluohtlik, võib parasiidi noorvormide pikaajaline ringlemine veres koormata organeid ja tekitada tüsistusi.

Parasiidi diagnoosimine on keeruline, sest puudub lihtne kiirtest. Kui südameussi saab tuvastada vereproovist, siis nahaussi puhul on vaja see füüsiliselt kätte saada. "Peame seejärel tegema molekulaarse analüüsi ja saama siis kinnituse, et tegemist on just selle parasiidiga," selgitas loomaarst.

Suurem probleem on tema hinnangul vähene teadlikkus, eriti inimarstide hulgas. "Nahauss on alahinnatud pigem just inimmeditsiini vaatevinklist ehk arstid sageli ei kaalugi, et selline asi võiks üldse olemas olla," sõnas Mõtsküla. Ta tõi näitena hiljutise uuringu, mille põhjal ei teadnud ligi 90 protsenti Soome arstidest, et kõnealune nahauss suudab inimesi nakatada.

Kuigi inimleiud võivad tunduda murettekitavad, on inimesed nahaussile juhuslikuks peremeheks, kus ta oma elutsüklit lõpuni viia ei suuda. "Inimest peetakse ummik-peremeheks ehk parasiit seal reeglina edasi ei arene," lisas Mõtsküla: "Üldjuhul suudab inimese immuunsüsteem nahaussiga hakkama saada ja ta hävitada."

Mõnikord see siiski ebaõnnestub ja parasiit tekitab sääsehammustuse lähedale naha alla sõlmekese. "See võib olla valulik, tekitada kohalikku põletikureaktsiooni, esineda võib nahapunetust ja sügelust – kindlasti on see ebamugav," kirjeldas Mõtsküla. Üliharvadel juhtudel on nahaussi leitud siseorganitest, silmast või ajust, mis võib kujutada ohtu inimelule.

Muutuvad ilmad ja inimesed

Möödunud aastal pidi Maare Mõtsküla nentima, et Eestis on muutumas endeemiliseks nahaussi sugulane – parasiitne südameuss (Dirofilaria immitis). Tavaliselt koera südames ja kopsuarterites elav parasiit võivad tekitada südameklapi piirkonnas ummistuse, mis päädib ravita jäädes looma surmaga. Nooremteadur näeb eksootilisena näivate parasiitide pealetungi taga nii üldise teadlikkuse kasvu kui ka muutuvat kliimat ja inimeste käitumismustreid.

Parasiidi elutsüklis kannavad võtmerolli sääsed, kelle organismis arenevad ussi vastsed nakatumisvõimeliseks. Kliima soojenemine loob selleks soodsamad tingimused. "Mida soojem on kliima, seda kiirem on nendes vektorites parasiitide areng. See tähendab, et seda kiiremini see uss jõuab lõpp-peremehesse, seda kiiremini ta saab täiskasvanuks ja seda kiiremini suudab ta siis toota uue põlvkonna," rääkis Mõtsküla.

Teise olulise tegurina võtavad inimesed üha sagedamini reisile kaasa ka oma koera või kassi. "Kindlasti on väga oluline faktor see, et tänapäeval on lemmikloomade transport riikide vahel üpris intensiivne," tõdes teadlane. Nii reisidele kaasa võetud kui ka Lõuna-Euroopast toodud lemmikloomad võivad teadmatult Eestisse uusi parasiite tuua.

Kuna nahaussi peamiseks reservuaariks on koerlased, algab inimeste kaitsmine lemmikloomade kaitsmisest sääsehammustuste eest. Selleks on olemas nii peletava toimega kui ka parasiidi noorvorme hävitavaid ravimeid. Loomaomanikel tuleks sobivaima vahendi leidmiseks pidada nõu oma loomaarstiga.

Kindlasti peaks seda tegema enne koos loomaga reisile minekut. Seejuures võiks olla omanikud võimalikult konkreetsed. "Öelgegi loomaarstile, et 'tahan reisida Itaaliasse ja oleme seal kolm kuud', ja küsige, mida peaks kaasa võtma või manustama. See on kõige parem ettevalmistus reisiks, kui oma looma kaasa võtame," pani Mõtsküla inimestele südamele.

Sinna juurde on ülioluline ravimite õige kasutus. Vale doos aitab kaasa parasiitide resistentsuse tekkele. "Kui me ravimeid regulaarselt alamanustame, suurendame nende parasiitide resistentsust nende ainete vastu. USA-s pole juba praegu resistentse südameussi tüve vastu tõhusaid vahendeid, me ei taha, et see meile jõuaks," toonitas nooremteadur: "Kindlasti ei tohiks teha sellist asja, et ostan ühe preparaadi ja jagan oma kahe koera vahel võrdselt laiali."

Inimesed võiksid aga iga püsiva nahanooduli puhul kaaluda sagedamini ka parasiidi võimalust. Kuigi Mõtsküla loomaarstina inimestele otsest meditsiinilist nõu ei anna, tasuks muutusi täheldades need kirja panna.

"Sarnaselt loomaomanikele võiksid nad üles märkida, mis kuupäeval nad muutust märkasid, milline see oli ning kuidas see ajas muutub – näiteks kas see kasvab või liigub. Selline baasinfo kogumine aitab hiljem arstil paremini võimaliku tekitaja üle otsustada," soovitas nooremteadur.

Laiemalt kujutavad kirjeldatud haigusjuhtumid Maare Mõtsküla sõnul aga head näidet "ühtse tervise" ideest, mille kohaselt on inimeste, loomade ja keskkonna tervis omavahel tihedalt seotud. Kuna nahaussi näol on tegemist ka inimest nakatada suutva loomaparasiidiga, nõuab selle uurimine ja tõrjumine eri valdkondade koostööd.

Kuula ka intervjuud Mõtskülaga saatest "Labor".

Vaata ka uudislugu "Aktuaalsest kaamerast!