Eestis äsja lõppenud niiske soojalaine ei toonud üksnes päikesepaistet ja mõnusat puhkuseaega, vaid tuletas ka meelde ühte suuremat väljakutset, millega meie linnad kliimamuutuse tõttu silmitsi seisavad. Kõrgemad suvised temperatuurid muudavad linnakeskkona üha ebamugavamaks ning paljudele elanikele ja linnas töötajaile suisa ohtlikuks.

Eesti on kogenud kogu mõõtmisajaloo intensiivsemaid kuumalaineid viimasel kümnendil mitmeid kordi: 2010, 2014, 2018, 2021 ja 2022. Viimasesse kolme suvesse on jäänud lühemad soojaperioodid, samas kui ülejäänud Euroopa on kannatanud rekordeid purustavat kuuma.

Sel suvel murdusid näiteks Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa polaaralade soojarekordid, kui temperatuurid tõusid enneolematult paljudel päevadel üle 30˚C. Portugal ja Hispaania ületasid oma senised juunikuu rekordid, kui temperatuurid tõusid üle 46 °C. Türgis mõõdeti riigi uus kuumarekord: 50,5 °C. Londoni Imperial College'i esialgse analüüsi järgi tappis kuumus tänavu 23. juuni ja 2. juuli vahel 12 suures Euroopa linnas 2300 inimest – 1500 neist surmadest omistasid teadlased inimtekkelisele kliimamuutusele.

Euroopa on ka kõige kiiremini soojenev maailmajagu. Euroopa Liidu Copernicuse kliimamuutuste teenistuse andmetel oli 2024. aasta suvi Euroopa mõõtmisajaloo kuumim, millele järgnes 2022. aasta suvi. See trend näitab, et peame oma linnade ümberkujundamist võtma tõsisemalt kui kunagi varem ning kohandama oma elukeskkonda kliimamuutustele, et uue reaalsusega toime tulla.

Linna kuumasaared on süvenev probleem

Linnad on kuumalainetele eriti haavatavad linna kuumasaare efekti tõttu. Tihedalt koondunud hooned, teed ja muu taristu talletavad päeva jooksul soojust ning vabastavad seda öösel aeglaselt. Nii jäävad linnad kuumalainete ajal soojemaks kui ümbritsevad maapiirkonnad, kus öösiti aitavad jahedust luua puud ja taimed.

See ei ole pelgalt ebamugavus, vaid tõsine rahvatervise risk. Euroopas on äärmuslike kuumalainete ajal registreeritud kümneid tuhandeid lisasurmi. Kõige tuntumad näited äärmuslikest kuumalainetest olid 2003. aastal Lääne-Euroopas ja 2010. aastal Ida-Euroopas-Viimased suved, nagu 2022 ja 2023. aasta oma, pole tekitanud aga vähem muret.

Meie väikeses Eestis registreeritakse igal aastal kuuma tõttu ainuüksi viies suuremas linnas keskmiselt 36 inimest enneaegset surma. Sellele lisaks satuvad paljud inimesed haiglasse või vajavad erakorralist arstiabi. Kui inimesed peavad taluma pikka aega kõrgeid temperatuure, viibides kuumadel päevadel õues või ülekuumenenud korterites, kontorites, haiglates, lasteaedades või vanadekodudes, võib see võimendada hingamisteede ja südame-veresoonkonna haiguseid ning suurendada võimalust kuumarabanduseks.

Kuumus seab ebaproportsionaalselt ohtu haavatavamad elanikud, näiteks vanurid ja juba olemasolevate tervisemuredega inimesed. Kuumalained avaldavad meie tervishoiusüsteemile survet sellisel ajal aastast, mil paljud tervishoiutöötajad naudivad sarnaselt teiste valdkondade töötajatega oma suvepuhkuseid ning ressursid inimeste aitamiseks on piiratud.

SEI Tallinn kinnitas Pärnu ja Tallinna tänavapostide külge ilmaandurid, mis mõõdavad pidevalt temperatuuri, niiskust ning Tallinnas ka sademeid. Andurivõrgustik aitab paremini mõista, kuidas linnataristu mõjutab mikroklimaatilisi tingimusi erinevat tüüpi linnakeskkondades, näiteks hoonestatud ja asfalteeritud kvartalites, rohealadel, mere ääres jne. Need andmed aitavad omakorda otsida lahendusi kuumalainete rängimate mõjude leevendamiseks.

Erinevatesse linnaruumi osadesse hajutatud andurid näitavad, et piirkonnad, kus domineerib nn hall taristu – hooned, teed ja tööstusalad – on oluliselt kuumemad kui rohelised ja taimkattega alad. Meie andurid on mõlemas linnas mõõtnud hoonestatud aladel järjepidevalt kõrgemaid suvetemperatuure – eriti selgelt on erinevus näha öösiti. Need andmed ilmestavad, kui oluline on planeerida linnadesse senisest rohkem rohealasid.

Rohealad – linna õhukonditsioneer

Rohealade mõju mugavama ja tervislikuma temperatuuri tagamisel on raske ülehinnata. Meie andmed Putukaväilalt – rohekoridorist, mis kulgeb Tallinna äärealalt linnasüdamesse – näitavad, et rohealadel on kuumalainete ajal oluline roll: taimkate pakub varju, alandab maapinnatemperatuuri ning aitab aurustumise kaudu jahutada ümbritsevat õhku. Rohealad võivad ümbruskonnas vähendada ka troopiliste ööde arvu. Neil ebamugavatel öödel on raske end välja puhata, kuna temperatuur ei lange alla 20 kraadi.

Näiteks 2022. aasta kuumal suvel mõõtsid viis andurit Tallinna tihedalt hoonestatud aladel 8–12 troopilist ööd. Rohelisemates piirkondades oli neid andurite põhjal 0–8. Meie vanalinna andur Kalev Spa lähedal näitas juunis, juulis ja augustis keskmiselt 2,5˚C kõrgemaid öiseid temperatuure kui meie andur ametlikus Tallinn-Harku ilmajaamas linna ääres. Selgetel ja tuulevaiksetel öödel olid erinevused oluliselt suuremad.

Putukaväil, mida laiendati hiljuti Kalamaja piirini, on suurepärane näide, kuidas linnad saavad rohetaristut planeerides kujundada kliimakindlamat keskkonda. Tallinna otsus muuta vana raudteetamm läbi linna kulgevaks lineaarpargiks ei paranda üksnes linna esteetilist ilmet ja võimalusi vaba aega veeta, vaid loob ühtlasi ligipääsetava rohelise ruumi, mis leevendab kuumalainete raskeid mõjusid.

Meie andurid näitavad, et isegi kesklinnale lähedal asuvad Putukaväila alad on jahedamad ja niiskemad määral, et on võrreldavad äärelinnaga. See tõestab puude ja taimede silmapaistvat võimet ümbrust jahutada ning ilmestab, kui tähtis on taolisi rohealasid linnas säilitada, hoida ja laiendada.

Inspireerivaid näiteid leiab üle Euroopa

Linnad üle Euroopa on näidanud, et kliimamuutustega kohanemine saab olla ilus, kogukonda võimestav ja elukvaliteeti parandav ettevõtmine. Kui Kopenhaagenis sadas 2011. aastal kahe tunniga maha kuu keskmine sademete hulk, otsustas linn oma planeeringut muuta – selleks kujundasid nad terveid piirkondi, näiteks Skt. Kjeldsi rajooni, sini-roheliseks kliimakvartaliks.

Nad muutsid tänavad sadeveekanaliteks, linnaplatsid vihmapeenardeks ja jalakäijate käiguteed jahutavateks rohekoridorideks. See terviklik tagantjärele tehtud kohandus jahutas piirkonda mitme kraadi võrra ning lõi lopsaka taimestikuga avaliku ruumi, mis toetab elurikkust ja pakub sotsiaalseid hüvesid.

Viin on loonud "jahedaid tänavaid", kujundades osa ülekuumenenud tänavatest rohekoridorideks, kus puud pakuvad varju, purskkaevukaared pihustavad jahutavat vett ning inimestele jagub istekohti. Ühtlasi on alad suviti sageli autoliiklusele suletud, et elanike ja külaliste heaolu veelgi tõsta. Tallinnas võiks olla näiteks Aia tänav koht, kus sarnaseid lahendusi katsetada.

Barcelona kujundas enam kui 350 koolihoovist kliimavarjendid. Rohelised, varjulised ja ligipääsetavad alad kasutavad puid, varikatuseid, purskkaeve ja poorseid materjale, et alandada temperatuure ning pakkuda kuumalainete ajal peavarju – eriti haavatavatele inimrühmadele. Linna eesmärk on, et kõik linlased elaksid minimaalselt kümne minuti kaugusel varjekohast. Sarnaste projektidega on alustanud teisedki Euroopa linnad, näiteks Rooma ja Pariis. Tallinn avas esimesed kolm jahutuskeskust eelmisel aastal.

Stockholmi Norra Djurgårdsstadeni rajoonis töötab nutikate ilmaandurite võrgustik, mis mõõdab iga kümne minuti järel temperatuuri, vihma ja muid ilmaandmeid rohelistelt katustelt, vihmaveepeenardelt ja sisehoovidest. Reaalajas andmed aitavad linnaplaneerijatel ja elanikel näha eri tüüpi rohealade reaalajas mõju linna jahutamisele, mis saab omakorda aidata linnas looduspõhiseid lahendusi disainida ja kohandada.

Eestis pakuvad meie ilmaandurite võrgustikud reaalajas kõrge kvaliteediga ilmainfot Pärnu ja Tallinna kohta, mis aitab elanikel ja külalistel oma plaane teha. Näiteks naudivad mereäärsed alad kuumalainete ajal sageli mereõhu jahutavat mõju, eriti kui merevee temperatuurid on madalad. Sisemaa alad koos hoonete ja muu taristuga peavad taluma samas oluliselt kõrgemaid temperatuure.

Temperatuurierinevused ulatuvad harilikul päikesepaistelisel päeval mõne kraadini. Äärmuslikel juhtudel oleme aga mõõtnud temperatuure, mis erinevad ühe linna eri piirkondades kümme kraadi või enam. Näiteks tänavu 18. aprillil koges suurem osa Tallinnast õhusooja, mis ulatus üle 25˚C. Stroomi rannas langetas meri õhutemperatuuri aga 8˚C-ni.

Taoliste erinevuste reaalajas mõõtmine võiks aidata näiteks kuumalainete ajal pakkuda sihipäraseid sotsiaalteenuseid ning suunata terviseabi ja -vahendeid sinna, kus neid parasjagu kõige enam vaja läheb.

Me teame, et Euroopa kuumeneb. Meil on järeleproovitud ja end tõestanud näiteid üle kogu Euroopa, kuidas muuta linnu jahedamaks, rohelisemaks ja õiglasemaks kohaks kõigile. Kasutagem siis oma teadmisi, et kujundada linnu, mis aitavad meil tulla toime muutuva kliimaga, aga kus on ka üleüldiselt mõnusam ja tervislikum elada ning aega veeta.

Vaata reaalajas ilmaandmeid ja võrdle temperatuurierinevusi rohelistel aladel (pargid, taimkate), hallidel aladel (hooned, teed, taristu) ja sinistel aladel (vesi): Tallinnas ja Pärnus.