Värske uuring osutab, et põllumajandusjäätmetest, täpsemalt riisikasvatuse ülejääkidest, saab luua tsemendivaba ja süsinikunegatiivset ehitusmaterjali. See on suur samm edasi, sest tsemenditootmine on üks maailma suurim kasvuhoonegaaside allikas. Iga tonni tsemendi kohta paiskavad inimesed õhku ligi 900 kilogrammi süsihappegaasi.

Uuendusliku materjali taga on Jüri Liiv ning Tartu Ülikooli ja Keenias asuva Kenyatta Ülikooli teadlased. Keenias tekib suurel hulgal riisikestade tuhka, puidutuhka ja riisiõlgi, millega pole sageli midagi teha. Teadlasrühm segas need nüüd kokku tavalise veega. Sellest piisas, et luua taskukohaste elumajade ehituseks piisavalt tugev materjal, ilma et oleks vaja lisada grammigi tsementi.

Saladus peitub looduslikus keemias. Riisikestade tuhk on erakordselt ränirikas, toimides tugeva sideainena, samas kui puidutuhk annab segule vajaliku kaltsiumoksiidi ja leelised. Teisisõnu tuli vajalik lubi puidutuhast. Kui need ained veega kokku puutuvad, käivitub niinimetatud potsolaaniline reaktsioon, mis paneb segu betooni kombel kivistuma.

Materjal on süsinikunegatiivne kahel põhjusel. Esiteks välditakse sellega see juba eos tsemendi tootmisega kaasnevaid heitmeid. Teiseks seob kivistumise käigus materjalis olev lubi õhust süsihappegaasi, vähendades sellega kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris.

Lisaks keskkonnasõbralikkusele on see materjal tänu riisiõlgedes leiduvale ränile ka vastupidav termiitidele, kes valmistavad troopilises kliimas kohalikele omajagu peavalu. Ehituse kiirendamiseks konstrueerisid eestlased spetsiaalse segamismasina, mis purustab õled, segab komponendid ja pumpab valmis segu otse seina valuvormidesse. Selle masinaga suutsid kaks töölist püstitada saja-ruutmeetrise maja seinad umbes kolme tööpäevaga.

Kenyatta Ülikooli linnakusse on juba ehitatud esimene katsemaja, et pikemat aega jälgida, kuidas materjal Aafrika kliimas vastu peab. Parimal juhul võiks lahendus tulevikus pakkuda soodsaid ja keskkonnasäästlikke eluasemeid miljonitele inimestele piirkondades, kus riisi ja suhkruroogu laialdaselt kasvatatakse.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Materials.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.