Haruldased, ülimalt eredad nähtused leiti kolme kauge galaktika keskmest, kus ülimassiivsed mustad augud rebisid tükkideks hiidtähti, mis sattusid neile liiga lähedale, vahendab LiveScience.

Erinevalt tüüpilistest täheplahvatustest, mis saavutavad ereduse haripunkti paari nädala jooksul, et seejärel kiiresti tuhmuda, võttis neil kosmilistel majakatel tippereduse saavutamine mitu kuud, ning need jäid nähtavaks aastateks.

Teadlased klassifitseerisid need nähtused nüüd äärmuslikeks tuumasähvatused (ingl. extreme nuclear transients ehk ENT). Üks selline nähtus, nimega Gaia18cdj, paiskas aasta jooksul välja sama palju energiat, kui 100 päikest kogu oma eluea jooksul.

Sähvatused avastanud USA Illinoisi Ülikooli astronoom Jason Hinkle märkis, et tegu on millegi väga äärmuslikuga energeetilises mõttes. ENT-id ei muuda erakordseks siiski mitte ainult nende tohutu energia, vaid ka nende kestvus.

Pikaajaline eredus võimaldab plahvatusi näha väga suurte kosmiliste kauguste tagant, palju kaugemalt kui tavalisi täheplahvatusi, pakkudes astronoomidele võimaluse uurida varajast ja kauget universumit.

2020. aastal märkas Hinkle Gaia teleskoobi andmeid uurides paari ebatavaliselt eredat ja kauakestvat sähvatust. Kaks sähvatust registreeriti algselt 2016. ja 2018. aastal. Kolmas, sarnane nähtus avastati 2023. aastal. Leid aitas kinnitada, et tegu polnud üksikute anomaaliatega, vaid uue võimsate kosmiliste plahvatuste klassiga.

Nähtuste taga pole ei supernoovad ega muud teadaolevad astrofüüsikalised protsessid. Neil Gehrelsi Swift'i Observatooriumi andmed näitasid, et sähvatused kiirgasid suure osa oma energiast ultraviolettvalguse spektriosas. Röntgen-, UV- ja nähtava valguse ereduse muutumise muster ajas lõi iseloomuliku valguskõvera.

See vastas täpselt sellele, mida astronoomid ootaksid, kui must auk rebib tähe tükkideks, kinnitades, et plahvatused olid seotud ülimassiivsete mustade aukudega galaktikate keskmetes.

Pärast kolme kinnitatud juhtumit loodavad astronoomid kasutada andmeid uutes uuringutes, et tuvastada veel sähvatusi, mis sobivad ENT profiiliga. Nii saaks avastada uusi kaugeid musti auke, mis muidu jääksid varjatuks.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Science Advances.