Linnulaulu kõrval on kevade märgiks üliõpilaste lõputööde tähtaeg. Õppuril on valida kahe strateegia vahel. Õppida ja koguda teadmisi, mis on vaevarikas, aga toob kasu pikas vaates, jõudes tööturule. Alternatiivselt saab kasutada tehisintellekti abi ja lasta masinal töö ära teha. Sellest on kasu lühiajalises vaates, sest kursus saab läbitud. Väljakul on veel kaks tegelast. Ülikool õpetab ja neid mõõdetakse lõpetajate tootlikkusena. Tulevane tööandja eelistab võimekat töötajat. Ülikool ja tööandja eelistavad tõelist õppimist, isegi kui nad ei suuda petmist tuvastada ja näevad ainult kursuste edukat lõpetamist.

Kirjeldatud stseen kajastab reaalset elu ja kirjeldab samal ajal kolme osapoolega mängu. Mänguteoorias püütakse leida iga mängija jaoks nende oodatavat kasu maksimeeriv strateegia. Selleks on iga mõeldava strateegia tulemuse väärtus, hind ja tõenäosus.

Kevadise mängu mõistmiseks on hea teada veel kahte asjaolu. Majandusteadustest pärinev Pareto efektiivsus kirjeldab olukorda, milles ressursse kasutatakse tingimuste võimaldatud parimal viisi. Kellegi seisu ei saa enam parandada ilma teisele kulusid põhjustamata. Tulemus ei pea olema õiglane ega võrdne, vaid olustikku arvestades optimaalne. Näiteks jagades pisikest kooki, jääb kõigi magusisu rahuldamata, aga kellegi viilu ei saa ilma teistelt võtmata ka suuremaks teha.

Nashi tasakaalus teevad osalejad otsuseid selle põhjal, mida nad arvavad, et teised teevad. Otsused mõjutavad kõigi tulemusi. Näiteks hoiavad juhid tee paremale poolele, kuna usuvad, et kõik teevad sama. Ühekülgne reegli rikkumine oleks ohtlik. Süsteem on stabiilne, aga tasakaal ei pea olema meeldiv. Seda iseloomustab purunenud, aga koos püsiv abielu, kui ühe osapoole lahutamise samm on kummalegi kulukas. Kehv küll, aga mitmes mõttes on n-ö odavam mitte lahku minna.

Kuivõrd antud näide kajastab haridust, sõltub tulemus inimese fantaasiast. Üliõpilane seisab dilemma ees: kas kulutada energiat õppimisele ja töö kirjutamisele või panustada vähem õppimisse ning lasta töö teha TI-l. Ülikoolil ja tööandjal aktiivne valik puudub. Nad lihtsalt jälgivad, kas tudeng sooritab lõputöö või mitte ja saavad vastavalt sellele kasu. Oluline on, et nad ei oska öelda, kas sooritus saavutati ausalt või pettes.

Töö kirjutamisega seonduv kulu on üliõpilase jaoks suurem, kui lasta see teha näiteks ChatGPT-l. Kui ülikool ja tööandja ei saa midagi teha, kujuneb Nashi tasakaalus domineerivaks strateegiaks "pettus". Kuni hinnatakse diplomeid, ei too suurem õppimisvaev kellelegi kasu. Näeks ülikool ja tööandja enda huve diplomist kaugemale ning suudaks neid kaitsta, lisanduks üliõpilasele õppimisvaev. Ta saaks targemaks ja suures pildis oleks ka kahe ülejäänud osapoole kasu suurem. Sünnib Pareto efektiivne tasakaal, milles saaks kõik kasu, sealhulgas ka üliõpilane.

Ilusa idee muudab probleemseks kompleksne ja muutuv maailm. Üliõpilast ohustab ebaõnnestumise hind. Samal ajal suurenevad töökohal ja karjääriaegse elukestva õppimise väärtused. Kui üliõpilane kukub läbi, pole tal diplomit ja läbikukkujat ei võta jutule ka tööandja. Õppimise vaev ei garanteeri edu. Seda ei taga ka TI kasutamine, kui jäädakse vahele.

Ressursikulu mõttes võib nutikas TI kasutus olla õnnestumisel tõhusam. Ülikooli edu mõõdetakse lõpetajatena. Nõnda napib neil motivatsiooni ja teatud piirist ka ressursse, et olla kontrollimisel väga põhjalik. Liigse karmuse paratamatud vale positiivseid otsused tekitaks ebaõiglus ja vähendaks ülikoolide näilist atraktiivsust.

Kiiresti muutuvate töövormide ja tehnoloogia arengu tulemusel õpitakse üha rohkem vajalikke töövõtted tööandja juures. Ülikoolid on sellest teadlikud ja pakuvad omalt poolt kitsaks spetsialiseerumiseks mikrokraade. Tööandjad kontrollivad ülikooli tööd vähesel määral. Nad hindavad palju rohkem seda, kui kiiresti omandab uued töövõtted värske kandidaat, kes on tänu palgale suhteliselt kõrge õpimotivatsiooniga. Tööandjale võib tulla isegi kasuks, kui ta on osanud kasutada uusi TI-töövahendeid vähemalt selles ulatuses, et need aitasid tal seni edukalt ülikooli läbida.

Ülikoolis õppimine on olnud kogu aeg mäng. Üks huvitav seik on jäänud tähelepanuta. Kuidas hinnata ülikooli õppejõudu, kes kasutab oma töös TI-d? USA-s nõudis Northeasterni ülikooli tudeng tagasi õppemaksu, kuna avastas, et ettevõtluse kursuse professor oli õppematerjalide loomiseks kasutanud TI-d. Õppejõu materjalides oli ilmseid generatiivse TI kasutuse tunnuseid: vigaseid viiteid, kirjavigu ja piltidel ebatavaliselt paljude kätega tegelasi.

Ülikool lükkas nõude tagasi. Põhjendusena tõi see otsuse kasutada strateegilise eesmärgina arengu huvides nii õpetamises, teadustöös kui ka muudes tegevustes kõiki TI võimalusi. Peale lohakuse pole professorile midagi ette heita. Kõik õppejõud kasutavad ju raamatuid, teadusartikleid ja muid teabeallikaid. Nende töö on õpetamine, maailma teabe koondamine arusaadavasse vormi ja õppurite juhendamine.

Ometi peaks juhtum ärgitama küsima, et kui usaldame tudengite töö sisu valvamise ja õppejõudude materjalide loomise TI-le, rändab akadeemiline autoriteet ja hariduse sisu masinate kätte. Ülikool muutub sellega järjest enam kursuste korrapidajaks ja diplomite väljastajaks.

Juhul kui peetakse oluliseks säilitada haridussüsteemi usalduslikkus ja tähendus, peavad tudengid, õppejõud, ülikoolid ja tööandjad ehk kõik mängus osalejad oma strateegiad läbi mõtlema, sh kaaluma väärtuseid ja kontrollimehhanisme. Seni Pareto efektiivselt rahuldavalt jagatud kooki kaua vaatama jäädes läheb see halvaks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".