Keelekorraldaja: Trumpi Ameerika lahe idee eeldab rahvusvahelist kokkulepet
Ameerika Ühendriikides ametisse vannutatud president Donald Trump tegi muu hulgas ettepaneku nimetada Mehhiko laht ümber Ameerika laheks. Eesti Keele Instituudi keelekorraldaja Peeter Päll nentis, et kuigi taolised ümbernimetamised võivad tugevdada rahvuslikku identiteeti, ei saa teistele riikidele nimevahetust peale sundida.
Peeter Päll rõhutas, et Mehhiko laht on rahvusvaheline veekogu, mille nimetuse muutmine vajaks ulatuslikku riikideülest kokkulepet. "Mehhiko laht on rahvusvaheline veekogu, mistõttu ei ole see ühe riigi nimetada ja otsustada. Seda saab teha ainult ühe riigi piires, nii-öelda riigi või maismaa merepiiri sees," selgitas keeleteadlane saates "Huvitaja".
Liiatigi on Mehhiko president Claudia Sheinbaum juba teatanud, et Mehhiko ei kavatse sellise nimevahetusega nõustuda. See tähendab Pälli sõnul, et kuigi Trumpi algatus võib saada USA-s riigisisese heakskiidu, tekiks rahvusvahelisel tasandil nimevahetuse üle ilmselt pikaaegne vaidlus.
Rahvusvaheliste kohanimede muutmine on laiemalt keeruline ja aeganõudev protsess, sest pole ühtset ametlikku organisatsiooni, mis kinnitaks nende kasutust. Päll selgitas, et praktikas on võetud merede ja lahtede nimesid rahvusvahelise hüdrograafiaorganisatsiooni publikatsioonidest, kuid selle viimane ametlik väljaanne avaldati aastal 1953.
Pika pausi taga on nn Jaapani mere küsimuse vaidlus, mistõttu pole olnud võimalik publikatsiooni uuendada. Lõuna-Korea väidab, et nimi Jaapani meri on Jaapani koloniaalmineviku jäänuk, mistõttu tuleks kasutada nime Idameri. Jaapan väidab aga, et Jaapani meri on rahvusvaheliselt tunnustatud nimi ja seda on kasutatud juba vähemalt 19. sajandist.
Päll rõhutas, et rahvusvahelistes suhetes mängib olulist rolli diplomaatiline viisakus. Ta tõi näitena Araabia Ühendemiraadid ja mõned teised Iraaniga kehvades suhetes olevad Lähis-Ida riigid, kellele on vastukarva nime Pärsia laht kasutus. Selle asemel peaks seda kutsuma nende arvates Araabia laheks, millega peavad arvestama näiteks riiki väisavad diplomaadid. "See on hea tava, et teise riigi diplomaatilisi eelistusi arvestatakse, kuid kohustuslik see ei ole," märkis ta.
Ajalooliselt on taolisi poliitiliselt laetud nimemuutusi teinud Eesti isegi. Päll meenutas, et kuni 1930. aastateni kasutati ka Eestis ametlikult nime Riia laht, kuid siis hakati teadlikult propageerima nime Liivi laht. "Kõigile Läti elanikele ei pruugi meeldida see, et me nimetame Liivi lahte Liivi laheks, mitte Riia laheks. Varem oli Riia laht peaaegu ainus nimi, 1930. aastatel tuli see Liivi lahe nimi Eestis kasutusele," märkis Päll.
Päll tõi esile ka teise Trumpi algatuse – Alaska kõrgeima mäetipu Denali ümbernimetamise tagasi McKinleyks, austades sellega USA 25. presidenti William McKinleyt. Pälli sõnul on sellised muudatused sageli seotud riikliku uhkuse ja ajalooliste narratiivide kehtestamisega. "Obama nimetas Denali ametlikuks nimeks 2015. aastal, kuid nüüd soovib Trump sellele anda tagasi McKinley nime, rõhutades kunagise presidendi saavutusi," lisas ta.
Samal ajal on mujal maailmas levinud tendents põlisrahvaste ajalooliste nimede tunnustamisele. Näiteks anti Austraalias asuvale suurele monoliidile Ayers rock taas põlisrahva nimi Uluru. "Algul rööpnimena ja hiljem põhinimena. Seega on see poliitiliselt võimalik, et kui soov on olemas, saab põlisrahva nimesid tunnustada, vahel ka niimoodi topeltnimena, kui see tundub dramaatiline," sõnas Päll.
Keelekorraldaja märkis, et kohanimede muutmise üle arutletakse praegu ka teiste riikide nimede, näiteks Ukraina puhul. Ukraina ise on viimastel aastatel palunud, et teised riigid kasutaksid tema nimesid ukraina keele järgi. "Kiiev kõlab ukrainlase jaoks vene nimele omaselt, kuigi ta on eesti keeles muganenud," ütles Päll. Ta lisas, et Eestis võiks kaaluda nime "Kõiv" kasutamist diplomaatilises kontekstis, kuid argikeeles oleks selle laialdane rakendamine keeruline.
Kas aga Eesti võiks Soome lahe võiks nimetada Trumpi eeskujul hoopis Eesti laheks? "Ajaloos on olnud sellel lahel nimeks Mare Estonum 13. sajandil, nii et see ei oleks ainulaadne," arutles Peeter Päll.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Huvitaja"; küsis: Priit Ennet