Google töötleb 8,5 miljardit päringut päevas, aga peab samas toime tulema otsisõnade ja fraaside tohutu mitmekesisusega, mis ei tee sealt populaarsemate välja sõelumist ülearu lihtsaks, sest ühte asja võib otsida väga mitmel viisil. Nii on paremaks esmaseks sissejuhatuseks mõni natuke konkreetsem andmekogum nagu Vikipeedia oma miljonite artiklitega.

Mistahes märksõnaga otsides, leiab suure tõenäosusega tulemuste esikümnest lingi Vikipeediasse, mida päringu esitanud inimene sageli saada tahabki. Kuigi artikleid saab otsida ka Vikipeedias, on tihti esmaseks kontaktkohaks ikkagi interneti otsingumootor. Vikipeedias peetakse kasvavaks probleemiks seda, et Google võtab vastuseid kuvades teabe sageli Vikipeediast ja nii ei pruugi tulevikus tihti inimesed vaevuma isegi vikiartiklit avama. See võib negatiivselt mõjutada võimekust tagada artiklite ajakohasus, sest ilma kasutajateta ei ole ka sisu.

Seni aga kasutajaid veel jagub ja eelmisel aastal külastati ainuüksi ingliskeelset Vikipeediat üle 250 miljoni korra iga päev ning see on kõigest üks Vikipeedia 340st keeleversioonist. Eestikeelset Vikipeediat külastati samal aastal ligi sada miljonit korda ja seda keskmiselt 1,3 miljonist seadmest igas kuus. Sõltuvalt päevast tähendas see 200 000–400 000 külastust. Võrdluseks võib tuua, et võrukeelne Vikipeedia kogus 1,4 miljonit külastust. Seejuures on meie omakeelses versioonis hetkeseisuga veerand miljonit artiklit ja võru keeles on artiklite arv 6700.

Vikipeedia on omamoodi ühiskonna peegel ja näitab meile, mis on mingil hetkel olulised teemad või mis tekitavad kõige rohkem küsimusi. Nii saame eri keeleversioonide lugemisstatistikast aimu, mis on ühes keeleruumis vaadeldaval perioodil päevakajaline ja see lubab meil palju lähemalt uurida esile kerkivate teemade omadusi. Mida saame Vikipeedia andmete põhjal aga eestlaste infotarbimise kohta öelda?

Mõned artiklid on püsivalt populaarsed. Nende seas on sageli mitmeid koondartikleid. Näiteks artikkel "Eesti" on eestikeelse Vikipeedia kõige külastatum artikkel läbi aegade. Artiklist saab edasi liikuda arvukate siselinkide ja viidete kaudu, mis teeb sellest hea alguspunkti Eesti kohta edasise teabe leidmiseks ja sageli võib see olla esmane etapp mingi täpsema teema leidmisel. Sarnaselt on püsivalt populaarsed näiteks artiklid "Tallinn" ja "Teine maailmasõda", aga ka "Pulma-aastapäev". Omaette huvitavaks püsikülaliseks aastast-aastasse on artikkel "Kättemaksukontor", mis sel korral paiknes 9. kohal ja kogus "kõigest" üle 60 000 vaatamise. 

Lisaks annavad loetumate artiklite nimekirjas püsikülalistena tooni mitmed loendid. Igal aastal on populaarsed keemiliste elementide loend ja Eesti kirjanike loend, kuid esile tõusevad ka Eesti linnad, Eesti näitlejate loend ja erinevate riikide linnade loendid. Kindlasti ei tasu alahinnata arvukaid ristsõnalahendajaid, kes võivad Vikipeedia loendite lehekülgedelt lahtritesse sobivaid sõnu taga ajada. Vast jagub aga ka inimesi, kes otsivad sobivat paika puhkuseks.

Loendite populaarsust võib osalt seletada aga sarnaselt nende päringutega nagu "YouTube", "Facebook" jt ehk otsitakse midagi muud, aga kuna seal loendis esineb otsitav asi, siis klikitakse kogemata lahti hoopis vikiartikkel. Sarnaselt olid eelmise aasta populaarsemate artiklite seas "NETI" (10. koht), "Facebook" (12. koht) ja "Eesti Loto" (13. koht), kuigi näib väheusutav, et enamus külalisi neil teemadel just entsüklopeedilist teavet otsisid. Samas on ka Google'i kõige populaarsemad päringud YouTube, Facebook, Google Translate ja Gmail, mis neljakesi võtavad enda kanda lausa 1,4 protsenti kõigist otsingutest hoolimata asjaolust, et nende lehtede kättesaamiseks on veebiotsingu kõrval ka alternatiivseid võimalusi.

Mõned artiklid tõusevad esile vaid aastaks või paariks, sageli vaid loetud päevadeks. 2024. aastal pakkus selles arvestuses enim huvi 5Miinust (11. koht), mille populaarsust aitab seletada Eesti esindamine Eurovisiooni lauluvõistlusel. Teiste külaliste seast leiab artiklid "Kaja Kallas" (29.), "Johannes Erm" (30.) ja "Marie Antoinette" (47.).

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks tõusnud Kaja Kallase isikuartikkel on olnud küll üks loetumaid terve see aeg, kus ta oli Eesti peaministriks. Nii paiknes see artikkel 2023. aastal 11. kohal, 2022. aastal 35. kohal ja 2021. aastal 15. kohal. Vähesed isikuartiklid pälvisid sel perioodil enam huvi, kuigi näiteks Alar Karise artikkel oli 2021. aastal lausa 3. kohal 95 606 vaatamisega, mida seletab tema valimine Eesti presidendiks. Päevakajalisus on aga ka kahe teise artikli populaarsuse taga. Johannes Erm võitis 2024. aasta Euroopa meistrivõistlused ja oli Eesti üks suuremaid medalilootusi Pariisi suveolümpiamängudel. Tähelepanu Marie Antoinette'i vastu tekitas aga ERRi uus sari.

Palju paremini tõusevad viivuks esile kerkinud artiklid välja, kui vaadata statistikat kuude lõikes. Näiteks oli aprilli loetuimaks artikliks "Marie Antoinette", mais "Marko Veisson", augustis "Kurski oblast", oktoobris "Ragne Veensalu" ja detsembris "Fred Jüssi". Samas paistab sealtki kenasti välja teatud teemade hooajalisus. Nii oli veebruaris loetuim artikkel "Eesti", märtsis "Ülestõusmispühad", juunis "Jaanipäev", juulis "Pulma-aastapäev", septembris "Estonia katastroof" ja novembris "Mardipäev".

Vahel maalib veel kõnekama pildi populaarsete artiklite loetelu tervikuna. Näiteks augustis oli esikohal "Kurski oblast", mis oli samal perioodi tõusnud Ukraina sõjaväelaste seas populaarseks puhkuse veetmise piirkonnaks. Järgnevatelt kohadelt leiab aga hoopis artiklid "Johannes Erm" (2.), "Janek Õiglane" (3.), "Erki Nool" (4.), "Kümnevõistlus" (6.), "2024. aasta suveolümpiamängud" (10), "Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud" (12.), "Rasmus Mägi" (16.) ja "Armand Duplantis" (17.). Muidugi ronisid sinna vahele ka "Eesti linnad" (5.), "Pulma-aastapäev" (7.), "Eesti" (8.) ja näiteks "Taasiseseisvumispäev" (14.).

Keeleversiooniti huvid aga muutuvad ja näiteks ingliskeelses Vikipeedias oli august spordi, poliitika ja meelelahutuse päralt ning artikli "August 2024 Kursk Oblast incursion" (praeguse nimega "Kursk offensive (2024–present)") leiab alles 57. kohalt, mis oli ainuke Ukraina ja Venemaaga seotud artikkel esisajas. Spordis tõusid aga esile "Imane Khelif" (1.), "2024 Summer Olympics" (5.) ja "Simone Biles" (6.) ning poliitikas "Tim Walz" (2.) ja "Kamala Harris" (4.). Meelelahutuses seevastu "Deadpool & Wolverine" (3.), aga ka näiteks "Alien: Romulus" (10.), "Stree 2" (11.) ja "It Ends with Us" (12.).

Ingliskeelse Vikipeedia kõige populaarsemad artikli 2024. aastal olid "Deaths in 2024", "YouTube", "2024 United States presidential election", "Kamala Harris", "Donald Trump" ja "Indian Premier League". See peegeldab selgelt 2024. aasta kõige olulisemat sündmust – USA presidendivalimisi. Olgu meenutuseks, et 2023. aastal oli enim külastatud leht ChatGPT, mis 2024. aastal pidi leppima kõigest 9. kohaga, kuigi sellegi populaarsust võib osalt seletada inimeste soov juturobotit leida ja mitte selle kohta lugeda. Samas otsitakse väga sageli ka vikiartikleid Google'i vahendusel, kuigi seda saaks otse Vikipeedias teha.

Eelnevast ilmneb üks täiendav võimalus selliseid nimekirju uurida: temaatilisuse järgi. Kui ingliskeelne versioon oli sel aastal poliitika päralt (eelmainituile lisaks oli 8. kohal "Project 2025", 10. kohal "2024 Indian general election", 11. kohal "Elon Musk" ja 13. kohal "2020 United States presidential election"), siis eesti keeles see erilist huvi ei äratanud.

Nii leiame esimese poliitiku (Kaja Kallase) alles 29. kohalt ning talle järgnevad 91. kohal Mihhail Kõlvart ja 100. kohal Kristen Michal. Harris ja Trump aga esile ei tõusnud ning esiviiesaja artikli seast leiabki ainukese elusoleva välismaa poliitikuna vaid Vladimir Putini, kes paigutus 334. kohale. Siiski jõudis artikkel "2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised" 318. kohale.

Meie lähinaabrite poole kiigates leiame soomlaste aasta külastatuima artikli kohalt kirjutise värskelt valitud presidendist ("Alexander Stubb"). Rootslastele oli aga kõige huvipakkuvam "Västberga rööv helikopteril" ja lätlased otsisid Vikipeediast ligipääsu kohalikule e-klassiruumi süsteemile.

Venekeelse Vikipeedia sedapuhku klikituimad artiklid olid aga Яндекс ja YouTube, kuid samas tõusid sealgi tugevalt esile artiklid nii 2024. aasta Venemaa presidendivalimistest kui ka sama aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistest. Artikli Venemaa sissetungist Ukrainasse leiab aga 11. kohalt, kuhu see maandus tänu 3,7 miljonile vaatamisele. Aasta varem oli sel artiklil külastusi aga lausa 5,3 miljonit ja 2022. aastal oli see esikohal 27,3 miljoni vaatamisega. Nii on vast mõistetav, miks Venemaa valitsusele on Vikipeedia olnud pinnuks silmis.

Tasub ka meeles pidada, et Wikimedia projekte on Vikipeedia kõrval ka teisi. Eestikeelsetest projektidest oli seejuures populaarseim Vikisõnastik, mida külastati ligi 6,2 miljonit korda. Sellele järgnesid Vikitsitaadid (1,45 miljonit), Vikitekstid (1,28 miljonit) ja Vikiõpikud (0,43 miljonit). Mitmekeelset failivaramut Wikimedia Commonsit külastati aga keskmiselt 4,76 miljonit korda päevas ja linkandmete kogu Wikidatat 1,18 miljonit korda päevas.