Tsunamid pole pelgalt tavalistest lainetest natuke suuremad merelained. Need tekivad, kui ookeanisügavusest tõugatakse suur veesammas pinnale. Sõltuvalt protsessi faasist võib tsunamilaine rannajoonele lähenemisel muuta vee liikumise ettearvamatuks. Sügavusest üles kergitatud veesammas võib ühel hetkel tõmmata vett ka kaldast eemale. Taolist taanduvat ookeani kohatakse harva ja paljud inimesed pole ohust teadlikud. Pigem ollakse uudishimulikud, minnakse avanenud merepõhja uurima, kalu koguma jne.

Kahjuks polnud 2004. aastal Malaisias jõulupuhkust veetvad turistid ohumärkidest teadlikud ja paljude jaoks sai sügavale rannikule ulatunud purustav laine saatuslikuks. Rängast õppetunnist võeti õppust ja tsunamiohtlikes piirkondades ollakse nüüd ennete suhtes tähelepanelikumad.

Malaisia kurbade sündmuste meenutamise põhjuseks pole ainult sellest möödunud 20 aastat, vaid teistsuguse ookeani iseäralikud taandumised. Vahest pole juhtumas midagi hullu. Ettevaatlikust äratavaks tundeks on siiski põhjust. Lühikeses aja vältel on registreeritud kolm iseseisvat protsessi. Igaüks on võrreldes ajaliselt lähestikku sattunud teadetega kulgenud natuke kauem. Samas on just ajaline samaaegsus kõige kõnekam tulevikuenne.

Esimene signaal kirjeldab USA tööjõuturgu, kus soovib viimase kümne aasta lõikes töökohta vahetada rekordiline arv inimesi. Seda hoolimata sellest, et 2021–2022 koroonapandeemia vallandas juba niigi majandusliku vapustuse järgse uue palgaallika otsimise laine. Novembris küsitletud 20 000 ameeriklasest üle poolte kinnitasid, et nad jälgivad uusi tööpakkumisi või saavad juba aktiivselt uutele tööandjatele avaldusi.

Regulaarselt igas kvartalis sealse tööhõive suundumusi uuriva Gallupi hinnangul ületab alanud töökoha vahetamise huvi märgatavalt pandeemia aegset nn suurt töölt lahkumise lainet. Siis otsisid miljonid ameeriklased kehvaks osutunud töö asemele uut ja paremat töökoha. Seegi kord on protsessi käivitanud teguriks inimeste rahulolematus. Tööga rahulolu on langenud viimaste aastate madalaimale tasemele, tõdetakse ülevaates.

Ameerika töötajad tunnevad end olevat ummikus ja on olukorras pettunud. Töötajad tunnistavad, et nende jaoks on kadunud edutamise võimalused ja väljaräägitud palgatõusud osutusid oodatust väiksemaks. Näiteks oli kümme aastat tagasi oma tööga väga rahul iga kolmas ameeriklane. Praeguseks on tööga väga rahul vaid 18 protsenti. Taolises olukorras ei valita mõõdukaid poliitikuid. See kajastub punaste nokkmütsidega aega tagasi keerata lubanud poliitikuid valimistel saatnud edus.

Teine tähelepanu vääriv töömerelainetus kajastab samuti USA-d. Viimase paari aasta sees tekitasid sealsed suurettevõtted laialdase restruktureerimise laine. Töö kaotasid tuhandeid keskastme juhid. Pelgalt 2023. aastal kaotas töökoha umbes kolmandik keskastmejuhtidest. Paraku ei paku tööjõuturg neile alternatiive.

Karjääriredelil ülespoole liikunud keskastme juhtide vanus jääb tüüpiliselt 40–50 aasta vahele. Selles vanuses on uue töö leidmise võimalused niigi piiratud, kuid nüüd poleks ka vähema kogemusega noorematele palju lootust. Näiteks selle aasta oktoobris, võrreldes juba mainitud ja niigi keerulise 2022. aastaga, oli keskastme juhtidele suunatud töökuulutusi 42 protsenti vähem.

Restruktureerimise läbiviinud suurettevõteteks on tuntud pangad ja aastaid hoogsalt uusi töötajaid palganud IT-sektori tööandjad, nagu Meta, Amazon jt. Töökohad koondanud ettevõtted likvideerisid need ametikohad jäädavalt. Märgatav osa juhtimisülesannetest loovutati tehisintellektile.

Võimaliku tsunami saabumisele osutab ka kolmas tähelepanek. Maailmas on nüüd arenenud riik, kus tööjõust 10 protsenti moodustab robotite armee. World Robotics 2024. aasta kokkuvõttest selgub, et Lõuna-Korea on esimene riik, kus 10 000 elaniku kohta teeb tööd 1102 robotit.

Robotite kasutamist kannustavad peamiselt kaks tegurit. Üheks on rahvusvahelise konkurentsivõime tingitud vajadus tõsta tootmise kulutõhusust. Selle tulemusel ei konkureeri inimesed tööpanuste võistluses enam omavahel, vaid peavad rinda pistma väsimatute robotite töötempoga. See tingib teise robotite leviku vajaduse. Erinevalt töö kaotamisest on see korealastele veelgi murettekitavam ohumärk.

Palgatöö koormuse kasv toimub bioloogilise tootlikkuse arvelt. Selleks on masendavalt madal sündimuskordaja. Lõuna-Koreas sünnib ühe naise kohta 0,7 last. Sellest ei piisa isegi ühe naise asendamiseks. Veelgi dramaatilisem vaade avaneb praeguste vanavanemate kaudu: 100 lapsega korealasest näeks lapselast vaid 35. Nende laps näeks 12 lapselast, siis neli ja ongi sealne rahvas kadunud. Rahva väljasuremiseks kuluks sellisel juhul 3–4 põlvkonda.

Järelikult on vaja inimesi asendama rohkem roboteid. Sünnib nõiaring. Lõuna-Koreas kuulutati sel nädalal välja sõjaseisukord. Pöörake tähelepanu tööliste mere lainetele. Ehk saab midagi halba ära hoida.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".