Praeguseks on kindlalt teada juba ligi 6000 eksoplaneeti, tugevaid vihjeid on veel tuhandete eksoplaneetide olemasolu kohta. Ka nende tähtede juures, kus juba mõni planeet teada on, võib olla veel planeete, mis on seni jäänud avastamata.

Rühm teadlasi on nüüd välja käinud nipi, kuidas seni varjule jäänud planeete edaspidi hõlpsamini üles leida. Nipp ei seisne mitte vaatlusandmete veelgi hoolikamas läbitöötamises, vaid paremas teadmises, kuhu vaadata.

Jonathan Horner Austraalias Toowoombas tegutsevast Lõuna-Queenslandi Ülikoolist ja ta kolleegid soovitavad välja valida lähemaks vaatluseks sobivad tähesüsteemid teadaolevate planeetide orbiididünaamika järgi. Just see võib märku anda, kas süsteemis on tõenäoliselt veel planeete või mitte.

Avastamata võib olla palju näiteks niisuguseid planeete, mille orbiit ei lähe Maalt vaadates tähe eest läbi; niinimetatud transiidimeetodi kasutamisel jäävad nad märkamatuks.

Kui süsteemi teadaolevad planeedid tiirlevad üksteisele suhteliselt lähedal paiknevatel orbiitidel ja eeldades, et süsteem on stabiilne, mida ta miljoneid või miljardeidki aastaid vana olles tõenäoliselt ka on, on avastamata planeetide olemasolu vähe usutav, sest kui neid oleks, ei saaks süsteem sellisena stabiilne püsida.

Kui aga teadaolevate planeetide orbiitide vahel on suuri vahesid, siis võivad süsteemis seni avastamata planeedid olla palju tõenäolisemad.

Horner ja ta kaaslased rakendasid oma nippi seitsmel planeedisüsteemil, millest kahe puhul näitas arvutimudel, et lisaplaneedid ajaksid sealsed teadaolevad planeedid ebastabiilsele orbiidile, aga viie puhul mahuks süsteemi senitundmatuid planeete vabalt.

Autorid kirjutavad võrguvaramusse arXiv riputatud eelretsenseerimata artiklis, et nende pakutavat kriteeriumi arvesse võttes tuleb tõdeda, et seni avastatud planeedisüsteemidest leidub veel planeete, mida avastada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.