Ise tõlkija ja kirjastajana töötav Laan võttis oma töös luubi alla kõik hispaania keelest tehtud ilukirjanduslikud tõlked, mis ilmusid raamatuna või perioodikas umbes saja aasta jooksul – 19. sajandi lõpust kuni 1980ndate teise pooleni.

Uurimistöös nähtus, et varaseimate tõlgete näol oli tegu 19. sajandil saksa või vene keele vahendusel tehtud mugandustega. Näiteks avaldati esimese raamatuna Eduard Bornhöhe eestindatud "Don Quijote" 1900. aastal õhukese vihiku kujul. Otse hispaania keelest hakati tõlkima 1930. aastate keskel, kuid suurema lugejaskonnani jõudis hispaaniakeelne kirjandus alles 1970ndatel, mil üle terve maailma kogusid kuulsust nn Ladina-Ameerika buumi autorid eesotsas Gabriel García Márquezega.

Pierre Bourdieu väljateooriale toetudes, leidis Laan, et tõlgitud raamatute valikut mõjutasid nii kohalikud olud kui ka rahvusvahelised suundumused. Selle näitena pöörduti noore Eesti Vabariigi algusaastatel klassika poole näiteks tõlgiti korduvalt "Don Quijotet". Sõjajärgsel ajal muutus samas tõlkeluule poliitiliseks tööriistaks. Kuuba revolutsiooni järel tõusid ideoloogilistel põhjustel tähelepanu keskmesse ka saareriigi autorid ja Ladina-Ameerika kirjandus laiemalt.

Lisaks ühiskondlikele vajadustele oli tähtis roll ka inimestel, kes tõlketöid ette võtsid, mõjutades lisaks tõlkevalikutele retseptsiooni mõtestatust ja sidusust. Möödunud sajandil mängisid Laane sõnul sellist keskset rolli Ain Kaalep, Ott Ojamaa ja Jüri Talvet. Seejuures on omaette oluline, et leiduks tõlkija, kes on pühendunud just konkreetselt teatud lähtekirjandusele.

Samas on Eesti tõlkekirjandus osa rahvusvahelisest kirjandusväljast ja mõjutatud selle üldistest suundumustest. Kuigi hispaania keelt kõneleb maailmas üle 500 miljoni inimese, moodustab sealne kirjandus kõigest umbes kolm protsenti kogu maailma tõlkekirjandusest. Seda enam sõltub see domineerivate kirjandusmaade heakskiidust.

Laan käsitles küll hispaaniakeelse kirjanduse tõlkeid, mis paiknevad statistiliselt eesti tõlkekirjandusmaastiku äärealadel, ent need moodustavad lahutamatu osa eesti tõlke- ja kultuuriloost. Uurimusest välja joonistuvad arengusuunad võimaldavad teha ka laiemaid järeldusi ka tõlkevalikuid kujundavate tegurite kohta ja mõista tõlkeloolisi protsesse.

Humanitaarteaduste instituudi doktorant Mari Laane doktoritööd "Tõlkevälja kujunemine ja kujundamine: hispaania-eesti tõlkelugu" saab lugeda täies mahus Tallinna Ülikooli digikogus. Laant juhendasid Tallinna Ülikooli dotsent Anne Lange ja Tallinna Ülikooli dotsent Ülar Ploom. Oponendid on Tartu Ülikooli kaasprofessor Maria-Kristiina Lotman ja Tartu Ülikooli kaasprofessor Elin Sütiste.