Argielu dikteeritud rütmides toimetavatele kodanikele on raske hoomata taustamüras peituvaid pikatoimelisi innovatsiooni protsesse ja ka seda, kuidas kasvab nende elus ja väärtussüsteemides sõltuvus lisanduvatest tehnoloogilistest teenustest ja abivahenditest. Sugugi kohatu pole võrrelda olukorda ka puude tekkimisega.

Näiteks telefoni või internetiühenduse kadudes hakkab kole raske. Veelgi raskem on ette kujutada, kuidas oleks olla mitu päeva elektrita jne. Kui saatus mingil põhjusel osa inimestele harjumuspärasest tehnoloogiast ära võtab, tunneb ta, kuidas ta normaalsetes oludes tavapärased talitlused on piiratud või puuduvad sootuks.

Valupunktile võiks läheneda ka teise nurga alt. Võib-olla mitte täies looduslikus ilus, aga vähemalt raamatupidamislikus mõttes terve kehaga inimeste argielu lihtsustavad väikesed uuendused, nagu häälepõhised teenused, mobiilsed seadmed ja nende mitmesugused funktsioonid, mis võivad saatuse tigedusest tingitud tõelise puudega inimeste jaoks olla hädavajalikeks abivahenditeks.

Isegi kui hääljuhitavad seadmed ja teenused töötati välja tervete inimese mugavuse suurendamiseks, on need piiratud liikumisvõimega inimestele kordades väärtuslikumad abilised, sest võimaldavad juhtida oma keskkonda väiksema füüsilise tegevuse toel. Sportlikuma elustiili toetamiseks loodud kehalist aktiivsust registreerivate seadmetega loetud sammud ja südamelöögid pakuvad nüüd krooniliselt haigetele võimaluse jälgida reaalajas terviseandmeid, näiteks ebaregulaarset südamerütmi, vererõhku või muutusi vere glükoositasemes.

Väärtuspakkumine liigub ka vastupidises suunas. Haigetele mõeldud uuendused osutuvad mõnikord väärtuslikuks tervetele inimestele. Algselt vaegnägijatele mõeldud ekraanilugeja tehnoloogia on rööprähklejate seas üpris populaarne. See on seltskond inimesi, kes püüab korraga tegeleda mitme tegevusega ja kasutavad sellist teenust e-kirjade ettelugemiseks, tegeledes samal ajal veel millegagi. Näiteks loetakse e-kirju ette autot juhtides.

Samuti pole enam ebatavaline, et kontoris tööd alustanud suhteliselt terve keha vajab üha rohkem traumajärgse ravi jaoks mõeldud tugiteipe, -sidemeid ja muid invavahendeid. Mõnes riigis kohtab liikumispuudega inimestele loodud liikumisvahenditel pigem puuduliku liikumisaktiivsuse demonstratsioonina teedel vuravaid ülekaalulisi kodanikke jne.

Huvitavaks tervete ja haigete vahelise innovatsiooni siirdeprotsessi näiteks kujuneb ilmselt eksoskelett. Algselt halvatud inimeste raviks ja liikumisvõime toetamiseks mõeldud jäsemete liigutusi mootorite abil kaasategeva tehnilise raamilaadse seadme arendus oli sedavõrd kallis, et investorid hakkasid mõtlema, kas sellest tõuseks rohkem majanduslikku kasu rasket tööd tegevate tervete inimeste abistamisel.

Eksoskelette arendati sõjalistel missioonidel osalevate sõdurite või ettevõtluses kaupu laadivate laotööliste tõstevõime edendamiseks ning füüsiliselt raskete ülesannete täitmisel vastupidavuse suurendamiseks.

Vahest polegi raske mõista, miks palgatööks arendatud eksoskeletid pole jõudnud elanikkonna mugavusvahendite nimekirja. Probleeme on kindlasti mitu. Seadme praegusest kohmakusest ei tasu lasta end ehmatada. Piisavalt suur turg motiveerib arendama kõiksugu mugavusi. Relvajõudude ja tööstuse eesmärke teenindavad eksoskeletid aitaksid teha rohkem tööd. Inimesed soovivad aga rohkem mugavusi ehk midagi, mis vähendaks igapäevasteks tegevusteks nähtavat vaeva.

Strateegia eesmärgid ja väärtused on rohkem kooskõlas raskekujulise liikumispuudega inimeste toetamiseks loodavate eksoskelettide arenduseks. Kuis see tegevus jääb tavakodanike eest varju, olgu tulevaste äriplaanide kavandamiseks toodud värske näide Lõuna-Koreast. Seal tutvustati täielikult halvatud patsientidele mõeldud autonoomselt tegutsevat eksoskeletti.

Uudsel lahendusel on vähemalt kaks revolutsioonilist omadust. Selle kasutamine ei vaja abipersonali. Varasemad lahendused rajanesid eraldiseisval robotil. Patsiendi asetamiseks eksoskeleti omalaadsesse liikumist abistavasse kaisutusse oli vaja liikumisvõimeliste inimeste abi. Teine varasemat põlvkoda iseloomustav lahendus seisnes liigutusroboti asukohas. Ratastoolist tõstetud haige paigutati seadme sisse nii, et liigutusi sooritav aparatuur asus patsiendi selja taga.

Uus eksoskelett on seevastu autonoomne ehk tegutseb iseseisvalt ja paikneb inimese ees. Tagades kogu protsessi ajal tasakaalu, astub eksoskelett patsiendi ette ja loob inimest keha ümbert haarates tema soovidele reageeriva aktiivse liigutusi teostava terviku.

Kirjeldatud pildi kuvamine tulevikku, milles sama seadeldise lihvitum mudel võtab terveid inimesi liigutustel abistamiseks hoolivasse kallistusse, võib tekitada kelleski pahameelt sobimatu iroonia või koguni küünilisuse kasutamise pärast. Loodetavasti aitab pahameele energia muuta maailma paremaks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".