Eestlased on harjunud end pidama maalähedaseks loodusrahvaks. Sellist pilti edastatakse ka turistile – suveniiripoed on villastest kampsunitest ja vilditud esemetest lookas. Kõik paistab siin väikses hea õhukvaliteediga Euroopa nurgakeses olevat hästi. 

Idüllilist arusaama jagas ka villaekspert Eesti Kunstiakadeemia doktorant Katrin Kabun. Villateemasse süvenedes avastas aga ta, et vill pole lambakasvatajate jaoks mitte väärtuslik materjal vaid jääkprodukt, millega pole midagi peale hakata.

Kaunite esemete valmistamise asemel põhjustab iga-aastane villapügamine karjakasvatajatele peavalu. Suurem osa pügatud villast põletatakse või hävitatakse mõnel muul moel. "Esialgu mõtlesin, et olen millestki valesti aru saanud. See ei saa ju ometi nii olla," meenutas parasjagu villa omadusi uurinud Kabun.

Hoiak on kümnendite vältel märkimisväärselt muutunud. Villa nähti hinnatud materjalina kuni 1950. aastateni, kui algas kunstmaterjalide võidukäik. Nende tootmine oli soodsam ja vill vajus koos oma kohevusega unustusse. Villal on aga mitmeid omadusi, mida kunstmaterjalide tootjad pole veel osanud samasse materjali põimida. Muu hulgas on see samaaegselt müra summutav, tuld tõkestav, antibakteriaalne ja puhastab õhku. Need omadused teevad villast Kabuni sõnul suurepärase siseruumidesse sobiva materjali.

Kabun otsustas hakata kaasajal villa saatvate eelarvamuste kummutamiseks ja rakendusvõimaluste näitlikustamiseks seda lähemalt uurima. Heal juhul sobinuks materjal tema nägemuses kasvõi kontorisse. Näiteks saaks kasutada jääkvilla villapaneele ruumide vooderdamiseks.

Mõtete paikapidavuse kontrolliks otsustas Kabun ehitada villapaneelidest ruumi ja teha seal vastavaid mõõtmised. Esialgu plaanis võtta ta selle puhtalt enda peale. Siis meenus talle aga  Eesti kõnekabiine valmistav ettevõte Silen, mille toodangu seinte vooderdamiseks võiks vill eriti hästi sobida.

Villa omaduste kohta raamatutest lugemine on üks asi. Materjali tõeline pale avaneb aga Kabuni sõnul alles siis, kui seda proovitakse oma soovidele allutada. Materjalil on sageli asjast hoopis oma arvamus ja selle käitumine võib olla ettearvamatu. Nii ei läinud ka uurimisprotsess tagasilöökideta. Näiteks reageeris vildist villapaneeli pealmine kate kasutatud loodussõbralikule liimile kehvasti ja paneel hakkas lainetama.

Kabun meenutas siinkohal, et disainerile on toote välimus sama tähtis kui selle omadused. "Ma ei taha kultiveerida arvamust, et orgaanilistest materjalidest valmistatud toode võib halb välja näha. See ei ole asja mõte," selgitab Kabun. Selle asemel lootis ta luua villast prototüübi, mis on muus osas Sileni tavatootmises olevale sünteetiliste materjalidega vooderdatud kabiiniga identne. See tähendas kompromisside tegemist. 

Kabiini funktsionaalsuse proovile panemiseks mõõtis Kabun seejärel õhumüra, järelkõla ehk kaja kestvust, õhus lendlevate orgaaniliste ühendite hulka, CO₂ sisaldust ja õhuniiskust.

Testidest ilmnes, et mõõdetavad näitajad olid villakabiinis sama head või isegi paremad kui tavakabiinis. Näiteks püsis siseõhu kuivades niiskustase villakabiinis kõrgemal kui tavakabiinis. See tähendab, et villa kasutamine siseruumides võib aidata leevendada õhu kuivuse probleemi, mis kimbutab eelkõige keskküttega ruume.

Kui eelnevad testid tähendasid üheselt mõistetavaid katsetulemusi ja numbrite võrdlemist, siis viimasena uuris Kabun projekti raames seda, kuidas inimene end villakabiinis tunneb. Varasemast uuringust oli Kabun tähele pannud, kuidas villast rääkides läksid inimeste silmad särama ning nad muutusid nostalgilisteks. "Absoluutselt kõigil on villaga mingi seos: kes meenutab heldimusega villased sokke, kes karedaid karupükse," selgitas Kabun.

Doktorant tundis huvi, kas taolise emotsionaalse avanemise taga oli pelgalt nostalgia või parandab vill tõesti inimeste meeleolu. Silenis valmistatud kaks kabiini olid selleks hetkeks jõudnud oma päriskoju Eesti Kunstiakadeemiasse. Seejuures ei avaldanud Kabun esialgu nende kasutajatele, milline neist on tehtud villast ja kunstmaterjalist. Seega polnud 33 testijal aimu, millest kabiin tehtud on.

Ehkki tulemuste põhjal ei saa veel kindalt väita, et inimesed tunnevad end villast kabiinis paremini, hindas selle kasutajatest oma enesetunnet positiivseks mõnevõrra rohkem inimesi. Üks vastaja tundis näiteks, kuidas sellesse lisandus pidevalt värsket õhku. Teised kinnitasid samuti, et villakabiinis on hea hingata ja mõelda. Ühel vastanutest tekkis lausa tahtmine tööd teha ja laulda. Seega võib uuringu järgi öelda, et villal on tõepoolest mõju ka inimeste emotsioonidele.

Esialgu jäävad kõnekabiinid EKA-sse tudengitele ja õppejõududele kasutamiseks. Ehkki Kabun doktoritöö raames küll enam teste ei korralda, kavatseb ta villa kasutusvõimalusi edasi uurida ja soovib kasutada kabiine ka edasisteks uuringuteks. Kabuni sõnul on huvi villapaneelide kasutamise vastu olemas, kuid konkreetsetest plaanidest on veel vara rääkida