Biomeditsiinitehnoloogia doktor Mart Toots meenutas, et lootis kasutada taime nanoosakesi esmalt UV-kiirgusest tingitud nahakahjustuste leevendamiseks. Sisuliselt meenutavad need väikesi põiekesi, mida kasutavad taimed rakkudest väljaspool eri ühendite liigutamiseks. "Ekstratsellulaarseid vesiikuleid toodavad kõik taimed. Neil kõigil on erinevad toimed, sõltuvalt sellest, missugune organism neid toodab," selgitas Toots saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega".

Laboris on nende taimeosadest eraldamine võrdlemisi lihtne. Need lastakse läbi köögikombaini meenutada seadeldise, saadud n-ö smuutit lahjendatakse ja lastakse seejärel läbi spetsiaalse filtri, mille tulemusel saab välja püüda nanoosakesed läbimõõduga 50–250 nanomeetrit. Võrreldava diameetriga on näiteks koroonaviirus.

Suure töö ära teinuna leidis aga Toots kolleegidega, et nahakahjustuste leevendamisel pole uuritud nanoosakestest ikkagi kasu. "Üldiselt esimesed katsed väga julgustavad ei olnud. Mõtlesime, et hästi, me ei lähegi edasi selle teemaga. Teame, et kasulik on kiiresti läbi kukkuda, siis on enesetunne täitsa normaalne," meenutas Toots. See ei tähenda, et ta kandis kolleegidega taime nanoosakesed täielikult maha.

"Teame, et keemilistest väetistest on vaja eemale liikuda. Keskkonnasõbralikumaid ja -säästlikumaid lahendusi on vaja leida. Testisime nanoosakeste võimet parandada nisu ja odra saagikust. Nägime, et mitmel aastal saagikus nendes töödeldud proovides oli 15–20 protsenti kõrgem," sõnas Toots. Täpsemalt uurisid nad Eestis kasvatatud küüslaugust, astelpajust ja ingverist eraldatud nanoosakeste mõju. Päris kõik ühtemoodi ei töötanud.

"Ingver andis kõige kehvema tulemuse, mõju praktiliselt polnud. Astelpaju oli pigem tagasihoidlik. Küüslaugu nanoosakesed andsid saagikusele kõige tõsisema efekti," selgitas Toots. Sama mõju saamiseks küüslaugu teravilja vahele istutamisest jääb vajaka. Eraldatud nanoosakestega tuleb töödelda enne külvi seemneid.

Toots märkis, et sarnaseid lahendusi mujalt maailmast naljalt ei leia. "Teema kontekstis on see piisavalt uudne lahendus, et seda on võimalik patenteerida. Tegime põhjaliku eelanalüüsi ega leidnud väga palju konkureerivaid intellektuaalomandeid," sõnas ta: "enne nende kasutusele võtmist tuleb nende tootmist tuleks skaleerida ja automatiseerida, et saaksime toota neid piisavas koduses ja ka hind oleks mõistlik."