Tehisaru sunnib Eesti ülikoole õppekorraldust muutma

Ülikoolid seisavad silmitsi enneolematu olukorraga, kus tudengitel on taskust võtta niivõrd tark mees, et sellega saab lahendada sisuliselt kõik ülesanded. Tehisaru kasutusega kohanemiseks uurivad haridusasutused õppekorralduse muutmise võimalusi. See nõuab aga õppejõududelt senisest enam loomingulisust ja paindlikkust.
Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi tehisintellekti nooremteadur Kristjan-Julius Laak sõnas, et suurtel keelemudelitel põhinevad juturobotid nagu ChatGPT on nüüdseks kättesaadavad kõigile. "Meie tehtud uuringu järgi on tudengitest juturoboteid kasutanud 81 protsenti ja 67 protsenti teinud seda ka õppetöös. Neist omakorda kolm neljandikku kasutab tehisaru üsna tihti," sõnas ta ERR-ile.
Laak kuulub Tartu Ülikooli arengufondi toetusel tegutseva projekti "Tekstirobotite kasutamine õppetöös" töörühma. Kuna piltlikult öeldes tehisaru enam purki tagasi ei pane, uurib töörühm võimalusi õppetöö ja juturobotite lõimimiseks, ilma et tudengitel väärtuslik õpikogemus kaotsi läheks. "Tegeleme lisaks õppejõudude toetamisega, korraldame kogemusseminare ja kirjutame artikleid," tõi ta näiteid.
Töörühm on koostanud ka vastava kasutusjuhendi, mis jagab tehisaru vastutustundlikult kasutamise näpunäiteid. Selle asemel, et lasta juturobotil kõik ülesanded enda eest ära teha, õpetab juhend tehisaru pigem abimehe või õpiassistendina kasutama. Taolisi juhendeid on koostanud ka teised Eesti ülikoolid, sh Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool.
Tallinna Ülikooli kultuuriandmete analüüsi teadur ja tehisintellekti nõukoja liige Andres Karjus sõnas, et tekstirobot võib olla õppimisel vägagi kasulik abimees. Tudengid kipuvad neile vahel delegeerima aga ka terveid ülesandeid, olgu selleks siis kirjand, referaat või enesereflektsioon.
"Tallinna Ülikoolis töötame juba juhendi teise versiooni kallal. Selle kandev sõnum on see, et tuleb omavahel selgeks rääkida, millistes ainetes ja millistel juhtudel on tehisaru mõttekas kasutada, ja millal tuleb ikkagi öelda, et siin tehke ise, muidu teil jääb midagi olulist omandamata," ütles Karjus.
Tehisaru tekitab usaldamatust
Andres Karjuse sõnul pole praegu usaldusväärselt võimalik tõestada, kas inimene on kasutanud teksti koostamisel juturobotit või mitte. See võib tekitada tudengite ja õppejõudude vahel keerulisi olukordi, kus kummalgi poolel on väga raske enda õigust tõestada. Õppejõul on tudengit väga raske tehisaru kasutamises süüdistada, kuid tudengil samas ka väga raske ennast kaitsta.
"Kui õppejõud on jälginud tudengi arengut ja järsku on seal ikka mingisugune müstiline hüpe, võib tekkida küsimus, kas ta tegi oma töö ise. See kõrvaline abi ei pea ilmtingimata olema isegi masin, vaid ka sõber või lapsevanem. Lihtsalt masina puhul ei saa selle kasutust üldsegi hästi tuvastada," möönis teadur.
Plaagiaadituvastustarkvara arendajad müüvad juba spetsiaalseid tehisintellekti tuvastajaid, kuid Karjuse hinnangul ei tohiks neile kindlasti lootma jääda. "Plagiaadituvastuses võrdleb spetsiaalne tarkvara, kas antud tekst on sarnane mingite teiste tekstidega, kuid roboti genereeritud teksti puhul pole lihtsalt midagi võrrelda. Saab vaadata, kas leidub mingisuguseid sõnu, mida mõned keelemudelid natukene rohkem toodavad, aga ka see on üsna mõttetu ennustamine," tõi ta välja.
Niimoodi võib Karjuse sõnul tulla ette kurbi olukordi, kus tudeng on vaeva näinud, aga õppejõud süüdistab teda kas valepositiivse tulemuse või lihtsalt sisetundest tekkinud kahtluse alusel tehisaru kasutamises. "See on jällegi väga keeruline olukord tudengi jaoks, kes siis peaks justkui tõesama, et ta ei ole mingit kõrvalist abi kasutanud – ta on inimene, mitte masin."
"Meil toimus Tallinna Ülikoolis tehisintellekti teemaline õppejõudude arutelupäev ja seal oli paneeldiskussioon, kuhu oli kaasatud ka üks üliõpilasesindaja. Ta oli kaastudengite seas läbi viinud küsitluse, et millised on nende mured seoses tehisintellektiga. Üks vastajatest kirjutas, kuidas ta peab jälgima, et liiga hea töö ei tuleks. Muidu võib õppejõud teda süüdistada ChatGPT kasutamises. Selliseid olukordi peaks kuidagi hariduses vältima," nentis Karjus.
Tallinna Tehnikaülikoolis on kaalutud tehisintellekti kasutuse reguleerimiseks õigusaktide muutmist. Õppedirektori Betra Leesmenti sõnul jõuti aga lõpuks järeldusele, et valdkonda reguleerib juba akadeemilise eetika koodeks. "Sanktsioneerimisest olulisem on tõsta üliõpilaste teadlikkust akadeemilisest eetikast," rõhutas Leesment.
Kristjan-Julius Laak kinnitas, et pole olemas sellist tarkvara, mis suudaks põhjapanevalt eristada, kas teksti on teinud tehisaru või ikkagi inimene. "Peamine probleem on nendega see, et nad annavad valepositiivseid vastuseid ehk need ütlevad, et töö on tehtud tehisaruga, kuigi tegelikult pole. Seetõttu on meie töörühm võtnud seisukoha, et ülikool taolisi programme ei kasutaks," sõnas Laak.
Seetõttu leiab Tartu Ülikooli töörühm, et õpilastele antavaid ülesandeid peaks juba olemuselt muutma. "Kui õppejõud on andnud ülesanded, mida tehisaru saab kergesti lahendada, siis on mingisuguseid eristusi sisuliselt võimatu teha. See paneb raskesse olukorda nii tudengid kui õppejõud," tõdes Laak.
"Neid konflikte on väga raske lahendada, sest võimatu on midagi tõestada. Siin ongi meie soovitus see, et ülesanded tuleks koostada niimoodi, et neid ei saakski tehisaruga lahendada või on seal mingi muu hindamiskriteerium, mis poleks mõjutatud tehisaru poolt," lisas teadlane.
Samale viitas Leesment. "Peame teadmiste kontrollimisel kasutama enam selliseid hindamismeetodeid, mille abil saab kontrollida üliõpilaste õpiväljundite saavutamise taset ning seda, et nende esitatud tööd on nende endi koostatud," ütles õppedirektor.
Õppetöö korraldus peab tehnoloogia arenguga sammu pidamiseks muutuma
Kristjan-Julius Laaki sõnul on praegu eelkõige selge see, et ülikoolid ei tohi tegevusetuks jääda. Kui õppetöös muudatusi ei toimu, hakkavadki tudengid kodutöid tehisaruga tegema. Nii suurteks muutusteks ei saagi tema hinnangul täielikult valmis olla, aga kusagilt tuleb alustada.
"Puutun kokku õppejõududega, kes ütlevad, et nende ainetes sellised asjad juba toimuvad. Nii mõnedki neist on juba esimesed muudatused sisse viinud. Osad on loobunud kirjalikest kodutöödest ja toonud õppe rohkem seminariruumidesse," tõi Laak näiteks.
Tartu Ülikooli töörühm soovitab õppejõududel proovida enda koostatud kodutöid tehisaruga lahendada ja katsetada, kuidas muuta neid tehisarukindlamaks. Samuti soovitab see ümber vaadata õppemeetodid ja hindamiskriteeriumid. "Tasuks läbi mõelda, kas on võimalik näiteks hinnata aktiivset õppetegevust seminarides, selle asemel, et hinnata näiteks kodutöid," sõnas teadur.
Niisiis peab kodutööde olemus töörühma hinnangul muutuma ja Laaki sõnul on see mitmel pool juba ka juhtunud. "Näiteks saab kasutada ümberpööratud klassiruumi meetodit, kus koduülesande mõte on valmistada tudengit ette tööks klassiruumis. Hinnatakse ettevalmistust ja üliõpilase panust seminaris. Tal läheb vaja kodutööd, et teha midagi hiljem, mida hinnatakse. Eesmärk on muuta õppimine rohkem õppija omaks," võttis Laak kokku.