Tehisaru sünnitas uue põlvkonna kirjandus- ja muusikageeniusi
Amazoni otsus seada piirid ühe autori poolt keskkonnas müüdavate raamatu arvule ja rootslaste eelistus kuulata tuhandeid muusikapalu loonud artisti annab aimu tehisaru kasvavast mõjust loomevaldkonnale. On igaühe enda hinnata, kas tegu on tõesti kunsti ja geeniustega, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Sellest polegi palju aega möödas, kui 1987. aastal panuse eest majanduskasvu teooriasse Nobeli majanduspreemia pälvinud Robert Solow tõdes, et "märkate kõikjal arvutiajastut, välja arvatud tootlikkuse statistikas". Arvutipargi võimsuse kasvatamiseks tormiliselt suurenenud investeeringute taustal stagneeruvat inimeste tootlikkust hakati nimetama Solowi paradoksiks. Nüüd paistab, et toimumas on läbimurre. Alanud on uus, ehk isegi uudne, tootlikkuse periood.
Seda ei vist paljud soovide täitumiseks. Nähtus paistab pigem teatraalse tootlikkusena. Inimestele meeldivad aga illusioonid. Arvestades viimaste aastakümnete stagnatsiooniga on nähtuse esilekerkimine mõistetav. See põhineb suurte keelemudelite nagu GPT abil. Ergastunud tootlikkuse laine ujutab mitmeid loomingulise ja akadeemilise töö valdkondi. See survestab ümber hindama harjumuspäraseid arusaamu autorlusest, loovusest ja tootlikkusega seotud soovidest.
Varjatud valu sümptom on Amazoni hiljutine otsus piirata müügikeskkonda ühe autori poolt päevas üles laetavate raamatute arvu kolme ühikuni. Päevas kolme või enama raamatu kirjutamine kõlab ulmelisena. Olgu võrdlusena toodud J.K. Rowlingu "Harry Potter ja tarkade kivi" valmimise teekond, millele kulus umbes kuus aastat. Pärast ChatGPT avalikustamist hakkasid mõned ettevõtlikud tegelased kirjutama kirjaniku moodi aga nii palju raamatuid, et nende avaldamisele tuli rakendada piirimäär.
Kirjutamine on siin uues, vähem traditsioonilises tähenduses. Protsessi näiteks sobib lugu päevatööks müügiesindaja ametit pidanud mehest, kes ei seostanud end varem kirjaniku ametiga mitte kuidagi. Uuest tehisintellektil põhinevast töövahendist kuuldes tärkas tal mõte seda proovida. Õpikõver oli üpris sirge ja lühike. Mees hakkas "kirjutama" ja "illustreerima" lasteraamatuid, müües neid Amazoni virtuaalsel letil.
Tegelikult saaks samaga hakkama. pea igaüks Vaja on mõelda näiteks lühike lugu karust, kes käib metsas ringi ja on kurb, kuni leiab lehe alt kuldmündi. Ta otsustab varanduse investeerida ja lõpuks saab temast metsa rikkaim ja kõige õnnelikum karu. Lasteraamatu pikkus koos illustratsioonidega on 30 lehekülge.
Järgmise raamatu võiks kirjutada oravast, siis jänesest, harakast, siilist, kaelkirjakust, pandast, hiirest ja rotist, kindlasti lõvist, elevandist jne. Endalgi tuli loominguline hoog peale! Natuke kahju on loetelu selle koha peal katki jätta. Lühikese ajaga kogunes raamatutegelasi terve nädala müügikvoodiks. Teeb ju kadedaks, kui mõnel inimesel on kataloogid sadade raamatutega.
Analoogselt on teadlased ja igasugused õpetlased asunud TI abil looma vapustavalt palju publikatsioone, muutes teadustöö avaldamisega traditsiooniliselt seostatud väärtuse ja teaduse tähendust. Raamatute kirjutamise ja akadeemilise publitseerimise kõrval leidis aset hüpe tootlikkuses ka turunduse, ajakirjanduse ja veebisisu loojate seas. TI abil sünnivad enneolematu kiirusega artiklid, blogikanded ja reklaamitooted.
Oluliselt on hoogustunud TI kasutamine tarkvaraarenduses, tekitades ka selles valdkonnas arutelusid programmeerimisega seotud oskuste ja loovuse suhtes. Ärev arutelu käib seni peamiselt kunstnike ja käsitöömeistrite omaloomingu müügikeskkonna Etsy tuleviku ümber. Kardetakse, et autorite väikeses tiraažis valmiv omalooming upub TI abil loodud nn kunsti alla, äratades kahtluseid, kas nendegi töö on enam inimese tehtud.
Värske näite ja viktoriiniküsimuseks sobiva üllatuse pakub muusikaplatvormi Spotify küsimus, kes on näiteks Rootsis enim kuulatud muusik. Tema loomingut on kuulatud üle 15 miljardi korra, ületades sellega kõigi maailmakuulsate artistide heliloomingut. Samas pole avalikkus tema nimest teadlik.
Õige vastus on Stockholmist elav 47-aastane muusik Johan Röhr. Rootslasele omistatakse üle 2700 muusikapala autorlust. Seda pole ta soovinud endaga seostada, kasutades umbes 650 varjunime. Tõeline autor selgus tänu ajalehe Dagens Nyheter ajakirjanike uurimistööle.
Röhri muusika ei võistle popikuninga Michael Jacksoni ega räpilegendi Eminemiga. Johani lugude pealkirjad lubavad lõõgastuda, vähendada stressi, aidata tööd teha või isegi toitu seedida. Lühidalt on tegu täiskasvanutele mõeldud heliliste muinasjutukestega.
Viimastel andmetel kannatab umbes 3,4 miljardit ehk peaaegu pool maailma elanikkonnast mõne neuroloogilise vaevuse käes. Mõneti seletab see, miks õnnestub taolise keskpärase muusikaga saavutada kuulamisrekord – ükski lugu ei aita. Lootus surevat aga viimasena. Seepeale otsitakse mõnd uut, ja mis peamine, teise autori loomingut, mis osutus sama rootslase konveieritööks.
Muusikamaailma tunnustatud häälekandja ajakiri The Rolling Stones tutvustas hiljuti uut TI-põhist muusika loomise tööriista Suno. Muusikamaailma tundvate ajakirjanike hinnangul pidavat see muutma kõike senist. Väidetavalt võimaldab uudne tööriist igal soovijal luua professionaalsele tasemele vastavat muusikat. Päris kindlasti ei ole Johan Röhr ainuke nn geenius. Kahtlemata tuleb neid nüüd juurde.
Omapärane loomingulise rikkuse pidu kogub alles hoogu. Ühtlasi võib olla ka kindel, et muusika ei saa nii pea otsa.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"