Ojavee meenutas, et valdkonna vastu algselt huvi tundes paelusid teda eeskätt inimkeha ja rõivad. Tekstiilidisaini ja -kunsti õppima minnes sai talle aga selgeks, et selle haarmed ulatuvad meditsiinist arhitektuurini. "Avastamisvõimalus, kus tegutseda, on väga lai. Ma praegu olen jäänud sinna kuhugi disaineri ja kunstniku ja teadlase positsiooni vahele. Kuskil vahealal tegutsemine annab vabamalt võimalusi uurimismaterjali käsitleda," sõnas tekstiilikunstnik.

Tema viimaste aastate üks läbivaid teemasid on vetikad, mis peegeldub nii tema loome-, õppe- kui ka uurimistöös. Näiteks lõppes aasta eest mitmeid maailma ülikoole haarav projekt, kus kasutas Ojaveega kolleegidega vetikatest eraldatud aineid nanomaterjalide valmistamiseks. Siinkohal vaatavad teadlased ka üha enam Läänemere võimaluste poole. Kui ajalooliselt on kasutatud rannale uhutud vetikate biomassi heal juhul väetisena, siis uute tehnikate ja tehnoloogiatega on nende väärindamiseks rohkem võimalusi.

Läbimõeldult tegutsedes saab parandada sellega ka Läänemere tervist. "Ma näen seda ühe suure tervikuna. Vetikat ei saa sealt eraldada, sest meri ja ookeanid ei ole konteiner erinevatest elusolenditest ja taimedest ja kaladest, vaid see on üks terviklik suur organism ja jõud," selgitas Ojavee.

Vetikate põhjalikum uurimine on muutnud tekstiilikunstniku sõnul ka tema enda füüsilist suhet veealuse maailma elanikega. "Kui vetikas tundub algselt selline ebameeldiv, natuke limane mateeria, siis seda uurides on ta muutunud väga armsaks ja hästi mitmekihiliseks. Vaadates ka selle ajalugu, erinevas skaalas – mitte ainult siin Läänemeres, vaid ka ookeanis – siis see skaala on niivõrd erinev. Kui me Islandil töötades leiame vetikaid, mis on meetrite pikkused ja meil on siin samas selliseid pisikesed," mõtiskles Ojavee.

Sarnaselt Aalto Ülikooli professorile Julia Lohmannile on hakanud ta nägema seda enama kui pelgalt materjalina. "Kindlasti ma tahaksin suhtuda materjalisse, mida ma kasutan, olgu see elusorganism või mõnda muud päritolu, väga suure respekti või austusega. Selle üks osa on ka see, et see materjal võib olla muusa," märkis tekstiilikunstnik.

Kärt Ojavee nentis, et tema töö lõpptulemi mõju ei näe ilmselt varem kui viie-kümne aasta eest. "Ma ei tegele otseselt väga konkreetse ja väga kitsa probleemi lahendamisega, vaid läbi oma uurimuse tõstatan ma pigem väga erinevaid küsimusi, vaadeldes uurimisobjekti, mistahes see siis on, läbi kunstniku või disaineri vaatepunkti. See töö, mis ma teen, on hästi tihedalt seotud õppetööga. Tahaksin arvata, et see mõju avaldub ka läbi teadmiste edasiandmise," sõnas külalisprofessor.

Kärt Ojavee videoportree on osa Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös sündinud kuuest videost koosnevast Eesti loovuurijaid tutvustavast kogumikust "Loov teadus".